Pelaagiline õngejada
Pelaagiline õngejada on õngpüünis, olles õngejada üks tüüpe. Pelaagiliste õngejadade puhul, mil saagiks on tavaliselt hajusates parvedes rändel olevad avaveekalad, kasutatakse harvalt paiknevaid pikki lipsusid.
See on õngejada, mille konksud on ujukitega või ujuva õngeliini abil põhjast kõrgemale tõstetud. Õngejada koosneb põhiliselt pealiinist, mille külge kinnituvad õngekonksudega lipsud. Kindla pikkusega lipsud paiknevad pealiinil ühesugusel vahekaugusel. Konksude arv, lipsude pikkus ja vahekaugus pealiinil sõltub püütavast liigist ja õngejada käitlemise mehhaniseerituse tasemest. Lisanduvad ujukid ja raskused, mis hoiavad püünise vajalikus veekihis ning tähistuspoid ning vajadusel ankrud. Püügiks asetatud püüniseid tähistatakse selleks, et anda veeliiklejatele teada püüniste asukoht ja ka ise neid kergemini leida.
Söödaks kasutatakse eluskala, kalatükke, limuseid jne. Õngejadade pikkus ulatub sageli mitmete kilomeetriteni ja ühe pealiini külge võib kinnituda tuhandeid söödastatud konksudega lipse.