"Overture 1928" on Ameerika progressiivse metali ansambli Dream Theater stuudioalbumi "Metropolis Pt. 2: Scenes from a Memory" teine muusikapala.

"Overture 1928" on muusikaliselt seotud looga "Metropolis Pt. 1: The Miracle and the Sleeper" albumilt "Images and Words" ning sarnaneb ka lugudega "Strange Deja Vu", "Dance of Eternity", "One Last Time" ja "Finally Free", mis pärinevad kõnealuse looga samalt plaadilt.

Esimesed kümme sekundit palast on samad mis "Metropolis Pt. 1: The Miracle and the Sleeperi" pealt, ainult süntesaatori toon on aste madalam. Järgnevad trummid 00:11-00:25, mis on sarnased "Dance of Eternityiga". Edasi 00:26-00:44 on elektrikitarri käik, mis on peaaegu sama, mis järgmises loos "Strange Deja Vu" ning sealt edasi süntesaatori käik kuni 1:00 sarnane sama looga. 1:16-1:32 on süntesaatori soolo, mida saadab sama elektrikitarrikäik, mis oli 00:26-00:44. 1:33-1:49 on sama käik elektrikitarril, mida laulja James LaBrie laulis "Metropolis Pt. 1: The Miracle and the Sleeperi" lõpus. 1:50-2:04 on elektrikitarri käik klaveri saatel, mis esineb hiljem ka mõnevõrra muudetud kujul "One Last Time'is". 2:05-2:21 tuleb kordamisele 00:26-00:44 soolo tavalise beati saatel, millele järgneb 2:22-2:39 elektrikitarri soolo, mis omakorda kordub hiljem "Finally Free's" mõnevõrra aeglasema tempoga. Sealt edasi 2:53-3:01 esineb käik "Dance of Eternityst". 3:03-3:19 on süntesaatori soolo, mida saadab esimest korda duubelpedaal trummidel, millele järgneb 3:20-3:27 elektrikitarri käik, mis hiljem tuleb kordamisele "Strange Deja Vus", ning lugu lõpeb trummide ja elektrikitarri harmoniseerumisega. Sama käiguga hakkab ka järgmine lugu "Strange Deja Vu", tekitades tunde, et "Overture 1928" on ainult instrumentaalne eellugu. Kuid see on täiesti loogiline, kuna kõik lood on omavahel teineteise läbi seotud ning kõik toimub ajalises järgnevuses.