Ava peamenüü

Ookeaniline platoo on ulatuslik ümbritsevast abüssaalsest tasandikust kõrgem ala ookeani põhjas.

Ookeanilised platood tekivad vulkaaniliselt. Tegemist on veealuste suurte magmaprovintsidega. Kivimiliselt koosnevad nad peamiselt basaldist ning mõnikord nimetataksegi neid ookeanilisteks basaltplatoodeks. Tänapäeval on enamik neist siiski kaetud mitmesuguste meresetetega, sest vulkaaniline tegevus on tavaliselt hääbunud.

Ookeanilised platood liiguvad mandrite triivi tõttu ümbritsevate mandrilise maakoorega plokkide suhtes ning põrkuvad lõpuks nendega kokku. Et ookeaniline maakoor on sellistel aladel mitme kilomeetri võrra paksenenud, ei ole ookeanilist platood subduktsiooni läbi võimalik vahevöösse sukeldada. Seetõttu usuvadki teadlased, et ookeaniliste platoode teke ja hilisem liitumine mandritega on üks olulisi mehhanisme, mille läbi mandrite pindala on läbi geoloogilise aja kasvanud.

Ookeanilised platood tõusevad ümbritsevast ookeanipõhjast umbes kaks kuni kolm kilomeetrit kõrgemale. Maailma suurimad ookeanilised platood on Ontong-Java platoo Vaikses ookeanis ja Kergueleni platoo India ookeanis.

VälislingidRedigeeri