Ava peamenüü

Johan Olfert Fischer (4. august 1747 Kopenhaagen18. veebruar 1829 Kopenhaagen) oli Taani mereväeohvitser.

Ta oli Taani-Norra vägede komandör, kes vastutas Kopenhaageni kaitsmise eest Reidilahingus 2. aprillil 1801.

Olfert Fischer oli viitseadmiral Olfert Fas Fischeri poeg.

EluluguRedigeeri

 
Olfert Fischer

Fischer sai 1753 kadetiks ning pärast 62 aastat kestnud teenistust sõjalaevastikus sai ta 1825 viitseadmiraliks.

Fischeri nooruses oli niisugune juhtum. Koos kolme teenistuskaaslasega oli ta vahis Holmeni saarel. Saarele toodi prostituut, kellega kõik neli küünlavalgel läbi käisid. Mehed kohtlesid prostituuti karmilt ning hiljem andis too nad võimudele üles. Olfert Fischer mõisteti süüdi rünnakus ning ta degradeeriti aastaks leitnandist madruseks.[1]

Fischer teenis algul nooremohvitserina laevadel. Ta teenis sõjalaeval Printz Friderich ekspeditsiooni ajal barbareskide vastu Alžiiris 1770–1771 ning 1771–1772 Vahemerel laeval Sejeren. Aastal 1775 määrati ta doki ekipaažimeistriks. Aastal 1777 teenis ta Vahemerel sõjalaeval Dannebrog.[2]

Aastal 1778 määrati ta ehituskomisjoni auskultandiks, kellena ta sai teaduslikku väljaõpet. Ta kukkus laeval ning sai viga; ta kirjutas kuningale, palus enda määramist Kopenhaageni tolli komandandiks. Seda kohta ta ei saanud.[3] Aastal 1779 sai ta ehituskomisjoni volinikuks ja inspektsiooniohvitseriks dokil aastani 1782 (kapten Wleugeli äraolekul).

Aastast 1784 oli ta Sundi vahilaeva fregati Bornholm ülem, aastast 1788 lipulaevakapten admiral Johan Cornelius Kriegeri Põhja- ja Läänemere eskaadris, aastast 1789 liinilaeva Elefanten ülem admiral Conrad von Schindeli laevastikus, mis võttis ette lühikese ekspeditsiooni Läänemerel, et takistada Rootsil Venemaa ründamist. Aastast 1790 oli ta Kopenhaageni reidil blokilaeva Grønland ülem. Relvastatud neutraliteedi ajal oli ta aastast 1794 liinilaeva Neptunus ülem ja lipulaevakapten viitseadmiral Kriegeri eskaadris, mis koos Rootsi laevastikuga Wachtmeisteri juhtimisel ristles Läänemerel.[4]

Aastast 1796 oli ta liinilaeva Oldenborg ülem admiral Kaasi eskaadris. Aastal 1799 päästis ta oma liinilaeva Oldenborg meeskonna Kaplinna lähedal, ajades laeva karile. Nii kaotati küll laev, kuid meeskond pääses.

Fischeri elu suurim ülesanne oli Kopenhaageni kaitsmine Reidilahingus 1801. Ta juhtis Taani-Norra vägesid rasketes tingimustes vaatamata sellele, et sai lahingu alguses puukillust pähe haavata, mis tõi kaasa peapõrutuse. Taani ajaloolase Jakob Seerupi arvates on Fischeri rolli Reidilahingus ületähtsustatud[5].

Aastal 1829 kuulutati Fischer kangelaseks.

AuastmedRedigeeri

  • 1753[6] kadett
  • 1762 kuuleitnant[7]
  • 1763 mereväe teine leitnant
  • 1767 esimene leitnant
  • 1773 kaptenleitnant
  • 1781 kapten
  • 1790 komandörkapten
  • 1800 komandör
  • 1809 kontradmiral
  • 1825 viitseadmiral[8]

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Reidilahingut ja Olfert Fischerit meenutab Frederik Magle heliteos "Håbet", mille esietendus oli Reformert Kirkes (kuhu Olfert Fischer on maetud) 1. aprillil 2001 lahingu 200. aastapäeva puhul.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri