Liinilaev (sõjandus)

Liinilaev on purjelaevade ajastu sõjalaev, mille peakaliibri suurtükid paiknesid laeva külgedel mitmel tekil luukide taga. Maksimaalse tõhususe andis seetõttu taktika, kus laevad sõitsid üksteise järel liinis ja andsid järjestikku sihtmärgi (näiteks kindlus või sadam) pihta kogupauke. Laevastikevaheliste lahingute puhul purjetasid laevade liinid samuti üksteisest mööda ja andsid kogupauke, aga tulenevalt tollaste laevade suurtükkide aeglasest laadimisest ja vähesest efektiivsusest läksid lahingud lõpuosas tihti käsitsivõitluse teel laevade vallutamiseni. Terminit kasutati hiljem raudlaevade ajastul ka lahingulaeva tähenduses. Puulaevade ajastul olid liinilaevad peamised suuremad sõjalaevad - säilinud on näiteks admiral Nelsoni lipulaev HMS Victory ja Rootsis eksponeeritakse esimesel reisil ehitusvigade tõttu (ebastabiilne) uppunud liinilaeva Vasa. Liinilaevu toetasid teadete edastamisel, luurel ja varustamisel väiksemad, kergema relvastusega ja kiiremad alused, näiteks ühe kahuritekiga fregatid.[viide?]