Novatseen

Novatseen on väljapakutud termin kirjeldamaks ajajärku planeedil Maa, mil tekib inimesest kõrgema intellektiga olend, kes jätkab mõistusliku elu arengukäiku.

Mõiste tõi kasutusse James Lovelock on 2019. aastal ilmunud samanimelise raamatuga, mille esmakirjastaja oli Penguin Books, kuid hiljem avaldas selle ka MIT Press. Raamatu kaasautor on ajakirjanik Bryan Appleyard. Teos on avaldatud ka eesti keeles.

Lovelocki käsitlus

Novatseeni mõistega märgib Lovelock arengujärku planeedil Maa, mis algas 2017. aastal DeepMindi loodud masinõppe arvutiprogrammiga AlphaGo. Programm püüdis jõuda inimvõimekuse piirini keerulises strateegiamängus go ja see õnnestuski 2017 aastal kui selle programmi edasiarenenud variant nimega Alphago Master võitis maailma parimat professionaalset hiina mängijat Ke Jied tulemusega 3-0. Lisaks sellele saavutasid järgnevad programmi edasiarendused AlphaGo Zero ja AlphaZero veelgi kõrgema, inimese võimekust ületava taseme. Et tegemist polnud pelgalt ühe mängu jaoks loodud süvaõppe meetodit kasutava tehisintellekti programmiga näitab see, et programm suutis lühikese aja jooksul saavutada taseme, mis ületas üht parimaks peetavat maleprogammi Stockfish ja jaapani male shogi programmi Elmo. Viimased AlphaGo programmid olid ka selle tõttu tähelepanuväärsed, et nad õppisid mängu tipptasemeni selgeks ilma inimeste poolt mängitud partiidega tutvumata. Nad alustasin niiöelda nullist, iseendaga mängides, teades ainult mängureegleid.

Sellega saavutas tehisintellektil (TI) põhinev arvuti iseõppimise võime. Sama süvaõppe tehnoloogiat kasutades avastasid Singapuri teadlased, et programm suudab inimese silma vaadates ennustada tema südameataki riski (lisaks ka muid selle inimesi omadusi nagu sugu, jms), kusjuures see ilmnes juhuslikult, sest tegelikult küsitu arvutilt hoopis midagi muud.

Autonoomne tehisintelligentsiga varustatud sõjalaev Sea Hunter väljumas Portlandi sadamast.

Novatseeni etapil loob inimene küborgi, kelle infotöötlemise võimekus ületab inimese oma vähemalt 10 000 kuni miljon (füüsiline piir) korda, kes on võimeline nägema ka spektrialasid (ultraviolet- ja infrapunakiirugus), mida inimene ei näe ning vahetama informatsiooni piiranguteta ka ülikaugetelt distantsidelt. Siinkohal võib veel märkida, et juba praegu projekteerivad uusi arvuteid ja nendel jooksutatavaid programme suures osas arvutiprogrammid ise.

Lovelock arvab, et see uus intellekt suudab päästa nii planeedi kui ka inimkonna üha süveneva kliimamuutuse käest, sest see ohustab ka nende olemasolu. Ta leiab koguni, et selle üliintellekti valitsemisperioodil võivad inimesed olla õnnelikumad kui senistes ühiskonnakorraldustes. Samas tunnistab ta, et sellise olendi suhtumine inimesse võib hakata sarnanema sellele, milline on praegu inimese ja tema poolt ülalpeetava lemmiklooma oma.  

Suurimaks ohuks inimkonnale peab ta praeguste valitsejate tellimusel loodavaid autonoomseid relvasüsteeme ja nendele antud võimet, leida ükskõik milline inimene maailmast ja tappa ta juba eelnevalt antud käsu alusel. Kuna arvuteid kasutatakse ka inimgenoomi uurimiseks ja uute ravimite sünteesimiseks, siis peab ta võimalikuks seda, et tulevikus suudavad küborgid soovi korral sünteesida viiruse, mis on senistest palju tapvam. Samas peab ta sellist arengu vähevõimalikuks, kuna kosmoseavarustest on palju enam energiat saadaval ning sealt on ka lihtsam hankida vajalikke materjale (näiteks komeetidelt), kui Maalt.  

Kirjandus

• "Novatseen, Saabuv üliintellekti ajastu." Autor James Lovelock ja Bryan Appleyard. Tõlkija Anna-Liisa Lutsar. Postimehe Kirjastus 2020. ISBN 9789916603451

Vaata ka

• Tehisintellekt