Nominalisatsioon
Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike[1] ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.
Nominalisatsioonidele vastavad põhiliselt normaallaused. Üldse ei saa nominalisatsioone moodustada kogeja- ja omajalausest ega olemasolulausest. Seetõttu ei saa neist üksikutest verbidest, mis esinevad ainult nendes lausetes, mine-tuletisi moodustada: piisama - *piisamine.[2]
Nominalisatsiooni näiteid:
päike tõuseb > päikese tõusmine
puhastatakse vaipa > vaiba puhastamine
valatakse treppi > trepi valamine
parandatakse sokki > soki parandamine
avaldatakse meelt > meeleavaldus
järjestatakse ebaõiglaselt > ebaõiglane järjestus
Nominalisatsiooni peamine ülesanne on näidata seost eri tegevuste vahel, näiteks Trepi valamine võttis paar päeva. Sama ülesannet täidavad teised sekundaartarindid ja osalaused.
Eesti keel muuda
Nominalisatsiooniliited muuda
Lisaks teonimeliitele -mine sobivad nominalisatsiooniliiteks ka järgmised liited[2]:
-us: vaatlus, langus jms, nt Hoone viimistlus võtab aega
-e: teke, tõrje jms, nt Koguti andmeid lindude rände kohta
-u: kulg, tõus jms, nt Tööviljakuse kasv on aeglustunud
-i: sund, kõnd jms, nt Talivilja külv hilines
-ng: õitseng, häving jms, nt Eesti majanduse areng aeglustus
-k: käik, müük jms, nt Kuulujuttude levikule pandi piir
Nominalisatsiooni mitmemõõtelisus muuda
- Lause võib jääda kahemõtteliseks, nt Peetri toitmine oli aeganõudev
Nominalisatsiooni tulemusena tekkivas nimisõnafraasis Peetri toitmine võib täiend Peetri vastata nii lähtelause alusele kui ka sihitisele. Tekib küsimus, kas aega võttis see, kuidas Peeter (alus) kedagi toitis, või see, et Peetrit (sihitis) toideti. Tavaliselt aitab vahet teha kontekst, nt Peetri toitmine oli aeganõudev - talle ei meeldinud lutipudeli otsa lutsutada. Sellisel juhul võib aru saada, et Peetrit toidetakse, sest beebi ei saa iseseisvalt enda toitmisega hakkama, rääkimata kellegi teise toitmisest.
- Nominalisatsiooni tulemusena tekkivate nimisõnafraasi täiendite vahel võib tekkida otseühendus
Kui üks täiend on omastavas ning teine täiend mõnes muus käändes, siis tuleks teine täiend paigutada fraasi peasõna järele. Näiteks fraasi sõbra autosse istumisel puhul tekib küsimus, kas istutakse sõbra autosse või istub sõber autosse. Et ei tekiks kahemõttelisust ega kahtlusi, oleks parem öelda nt sõbra istumisel autosse.
Nominaalstiil muuda
Nominaalstiil sobib nimisõnarohketesse teadustekstidesse, nt liik käitub normaalselt > liigi normaalkäitumine, kuid sellega liialdamine võib muuta laused pikaks, venivaks ja raskesti arusaadavaks.[3] Näiteks kasutatakse nominaalstiili rohkelt kantseliidis: praak tuleb ümber teha > praak kuulub ümbertegemisele.[4] Nominalisatsioonile on iseloomulik teonimeliide –mine,[2] ent on teisigi võimalusi (vaata Nominalisatsiooniliited).
Teostama, tegelema, toimuma muuda
Vahel rakendatakse nominalisatsiooni ka siis, kui eri tegevusi polegi. Näiteks asendatakse konkreetse tähendusega öeldisverb üldise tegevustähendusega verbiga, nt teostama, tegelema, läbi viima, toimuma jne.
Selle asemel, et öelda Munitsipaalpolitseinikud kontrollivad sõidupileteid, öeldakse hoopis Munitsipaalpolitseinikud teostavad sõidupiletite kontrolli.
Võrdle veel:
Mati Alaver treenib suusatajaid > Mati Alaver tegeleb suusatajate treenimisega
Pärast kahte tundi õppimist hakati tunnikontrolli kirjutama > Pärast kahte tundi õppimist hakati läbi viima tunnikontrolli kirjutamist
Lehm lakub vasikat > Lehm tegeleb vasika lakkumisega
Sellist võtet kiputakse kasutama just formaalsetes ja ametlikes tekstides.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Erelt, M, Erelt, T., Ross, K. Süntaks: Lause moodustajate ehitus: Nominalisatsioon. Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut [1]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Erelt, M. Eesti keele lauseõpetus: Komplekslause. Tartu Ülikooli eesti keele osakond, 2014, 236-246.[2]
- ↑ Kerge, K. Nominalisatsioon ja nominaalstiil. Oma Keel, 2/2005
- ↑ Stiilivead – nominaalstiil ehk nominalisatsioon ehk nimisõnatõbi