Nikomachos (Aristotelese isa)

Nikomachos (Νικόμαχος; õilmitses umbes 375 eKr) oli filosoof Aristotelese isa.

Aristotelese testamendis teda ei mainita. Mitme allika järgi suri ta noorelt; uusplatoonikute Aristoteles biograafiate järgi määrati ta valvuriks. Üks Aristotelese varasemaid biograafe Hermippos väitis, et Nikomachos pärineb ühest asklepiaadide kuulsamatest harudest. Hilisantiigi biograafid (Diogenes Laertios 5.1, Vita Marciana 2, Vita Vulgata 1, Vita Latina 2) ütlevad, et ta oli Makedoonia kuninga Amyntas III õukonnaarst ja sõber. Pole selge, kas Aristotelese isa kohta öeldus on tõsi midagi peale nime.[1]

Carlo Natali (2013: 8–11) leiab, et sellele, et Nikomachos võis olla arst, viitab see, et 4. sajandi lõpus eKr süüdistasid Epikuros ja Timaios Aristotelest selles, et ta on ohjeldamatu ning on müünud rohtusid või praktiseerinud arstina. Seda mainivad Diogenes Laertios, Aristokles, Athenaios ja Aelianus. Diogenes Laertios ütleb Epikurose eluloos (10.8), et Epikuros nimetas Aristotelest "laristajaks, kes pärast isa varanduse äraraiskamist asus palgasõdurina teenima ja rohtusid müüma". Teoses "Filosoofiast" küsis Aristokles: "kuidas [Aristoteles] võis oma isa varanduse ära raisata ja siis palgasõdurist minna ning pärast sealgi läbikukkumist alustada arstirohuäri ja siis minna Platoni peripatos '​esse, mis oli kõigile tulijatele lahti, nagu Epikuros ütleb oma kirjas "Kutsumustest"?" (Eusebios 15.2.1) Üks erudiidist tegelane Athenaiosel ütleb (8, 354b–c): "Ma tean väga hästi, et Epikuros, kes oli tõele pühendunud, ütles tema kohta kirjas "Kutsumustest", et kui ta oli isa varanduse ära raisanud, tormas ta sõjaväkke, ja kuna ta oli selles asjas, saamatu, hakkas arstirohte müüma. Siis, kuna Platoni peripatos oli kõigile avatud, ütles ta [Epikuros], et Aristoteles esitles end ja istus loengutel, mitte ilma andeta, ja tasapisi kasvas sellest välja ja teoreetilisse [meelelaadi]. Ja ma tean, et Epikuros on ainuke, kes neid asju tema vastu ütles, isegi mitte Eubulides ega isegi Kephisodoros ei julgenud niisugust asja Stageiralase vastu öelda, kuigi nad on avaldanud selle mehe vastu kirjutatud teoseid. Aelianus toob "Segauurimuses" (5.9) ära selle loo lühiversiooni, näitamata allikat. "Aristoteles raiskas ära varanduse, mis tal oli isalt, ja tormas sõjaväkke. Kui tal seal hästi ei läinud, ilmus ta jälle välja arstirohumüüjana. Ta esitles end peripatos '​es ja kuulas loenguid, ja kuna ta oli loomu poolest paljudest parem, saavutas ta meelelaadi, mis tal pärast seda oli." 4. sajandi lõpu eKr ajaloolaselt Tauromenioni Timaioselt on Aristokles ja Polybios talletanud teisi kommentaare, mis näitavad Aristotelese iseloomu ja meditsiiniga tegelemist halvas valguses. Aristokles protesteerib: "kuidas võib keegi uskuda, mida Timaios Tauromenionist ütleb oma "Ajalugudes", et elu lõpupoole ta lukustas halva kuulsusega kliiniku uksed? (Eusebios 15.2.2). Polybios (12.8.1–4) ütleb: "lepime kokku, et inimesed on rumalad ja püstihullud, kui nad kohtlevad oma ligimesi nii vaenulikult ja viisakusetult, nagu Timaios kohtles Aristotelest. Ta ütleb, et ta oli ülbe, tormakas ja hoolimatu, ning peale selle, et ta ütles täiesti ennekuulmatuid asju Lokroi linna kohta, väites, et nende koloonia on põgenike, teenijate, abielurikkujate ja orjakaupmeeste asutatud. Ja ta ütleb, et ta räägib kõike seda niisuguse usaldatavusega, et tal oli nägu, nagu ta oleks oma jõu poolest number üks kõigi nende seas, kes olid sõjaretkel ja olid äsja võitnud pärslasi Kiliikia väravate ääres, mitte nõrgamõistuslik ja täitmatu sofist, kes oli äsja sulgenud kalli kliiniku; peale selle, et tal oli kombeks hüpata igasse majja ja igasse telki, ja samuti, et ta oli õgard ja peakokk, kes alati liikus sinna, kuhu suu juhatas". Tegu võis olla "peente" vihjetega Aristotelese isa elukutsele. David Sedley arvates[2] pärinevad need väited tõesti Epikuroselt, kuigi vaenulik toon pärineb tema õpilaselt.

Viited muuda

  1. Carlo Natali 2013: 8.
  2. David Sedley. Epicurus and His Professional Rivals. – Jean Bollack, André Laks (toim). Études sur l'Epicurisme antique, Lille 1976, lk 119–160 – 11, 130, 132, 153n8.

Kirjandus muuda