Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. See lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Niisugust protsessi silmaga ei näe, näeb vaid selle tagajärgi. Kõige selgemini avalduvad nihkumise tagajärjed nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.