Nicholas Hawkins

Nicholas Hawkins, ka Nicholas Hawkyns (umbes 14951534[1]) oli Inglismaa vaimulik ja diplomaat.

1527. aastal sai vaimuliku õiguse alal doktorikraadi omandanud Hawkins Ely kiriku ülemdiakoniks. 1533. aastal, oma vanema sugulase ja ristiisa, piiskop Nicholas Westi surma järel, valiti Hawkins Ely piiskopiks, kuid ta suri enne, kui ta jõudis piiskopiametisse astuda.[2] 1532. aastal oli kuningas Henry VIII saatnud Hawkinsi Mandri-Euroopasse otsima toetust kuninga ja Aragóni Catherine'i abielu tühistamiseks. Hawkins jõudis 1533. aastal Catherine'i õepoja, Saksa-Rooma keisri ja Hispaania kuninga Karl V (Carlos I) õukonda Hispaanias, kus ta püüdis keisrit veenda lahutuse õiguspärasuses ning ka selles, et Katherine'i ja tema tütart Maryt koheldakse hästi. Hawkins tõlkis ladina keelde ka Henry VIII abielulahutust õigustava teksti "The Glass of Truth". Lahutust ja kuninga uut abielu Anne Boleyniga aitas õigustada ka Canterbury peapiiskop Thomas Cranmer, kes saatis 1533. aastal Hawkinsile neid küsimusi puudutava kirja.[3]

Hawkinsi üritus siiski nurjus ning Henry VIII ja keisri suhted halvenesid. Hawkins suri ootamatult 1534. aastal, kui ta oli tagasiteel Hispaaniast Inglismaale, sel puhul kahtlustati ka mürgitamist.[4]

ViitedRedigeeri

  1. [1]
  2. Hawkinsi taustast: [2]
  3. Cranmeri kirja publitseeringud: britannia.com ja luminarium.org
  4. [3]