Ava peamenüü

Nganassaani keel on samojeedi keel, mida kõneles Taimõri poolsaare edela- ja keskosas 2002. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel 500 nganassaani kokku 830 nganassaanist. 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal nganasaani keelt 125 inimest.[1]

Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on nganassaani keel soovõrdne, selles puudub grammatiliselt sugu.

Nganasaani keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.[2]

KirjaviisRedigeeri

1990. aastatel loodi nganassaani keelele kirjaviis, mis põhineb kürillilisel kirjal. Nganassaani keele kirjutamiseks kasutatav tähestik on selline:

А а Б б В в Г г Д д Е е Ё ё Ж ж
З з Ҙ ҙ И и Й й ’’ К к Л л М м
Н н Ӈ ӈ О о Ө ө П п Р р С с Ç ç
Т т У у Ү ү Ф ф Х х Ц ц Ч ч Ш ш
Щ щ Ъ ъ Ы ы Ь ь Э э Ә ә Ю ю Я я

Ё, Щ, Ь ja Ю on kasutusel ainult vene laensõnades ja nimedes.

GrammatikaRedigeeri

ArvsõnadRedigeeri

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 200 1000
ӈуои’’ ситi нагүр четə сəӈхəляӈкə мəтү’’ сяйбə ситiз̌əтə ӈамиайчумə бии’’ ситiбии’’ дир ситiдир биидир

Isikulised asesõnadRedigeeri

Ainsus Duaal Mitmus
1. мəнə ми мыӈ
2. тəнə тiи тыӈ
3. сыты сытi сытыӈ

SõnavaraRedigeeri

Sugulus soome-ugri keeltegaRedigeeri

Osades nganassani sõnades on uurali tüved, mis on sarnased nii samojeedi kui soome-ugri keeltes.

Allpool on toodud näiteid nganassani sõnadest, mille tüvedel on eesti või muud soome-ugri vasted:

  • колы - kala
  • косюо - kuiv (komi keeles кос ja mordva keeltes коське)
  • куодя, куотəса - surema (soome keeles kuolla)
  • күо - kask (kõiv, mari keeles куэ)
  • маа - mis
  • моу - maa (riik, territoorium)
  • мынсы - minema
  • мəну - muna
  • мəнə - mina
  • мəу - maa (muld)
  • ним - nimi
  • ны - naine
  • сеймы - silm
  • сəə - süda
  • туй - tuli
  • туйся - tulema
  • тəнə - sina (mordva keeltes тон, ungari keeles te)

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri