Nassia[1] keel (Nassia keeles Nasika) on Alternatiivajaloo maailmas Ill Bethisadis räägitav tehiskeel. Keel kuulub väljamõeldud põhja-Slaavi (tuntud ka kui Soome-Slaavi) keelkonda kuuluv keel mida on palju mõjutanud Soome keel. Keele loojaks on Jan Havliš. Nassia keelt räägitakse Nassiamaa vabariigis (Nasëku Eesemirü) mis asub meie maailma Karjalas.

Nassia keelel on kolm suuremat murret. Settikortia murre (sëttikortëki reki), Karjala murre (käräleki reki) mida on palju mõjutanud Soome-Ugri keeled, Laadoga-Onega või Laadoga-Äänisjärve murre (neppö-eniseki reki) mida on palju mõjutanud Vene keel.

Näide muuda

Meieisapalve (Otenäsü)

Otë naso senü Neppesöösüänä, ta sëvënis imenö tene.

Ta pirittes rezä tene.

Ta ses vola tene, akaa änäneppesää ite änäzemii.

Kileppä naso sätteke ta tottës nam tinusaa.

I ta ötüpüsetis nam tulëkku naso, akaa i mi ötüpüsetivime tulëzinikomu naso.

I ta nevüvettes no vunapatta nu ta izëppavis no otunëpirazano.

Pervü sene rezä ite uumisëvo ite salva tene vekää. Takaa vusëtito.

Pühaöö (Teesä nöketä)

Teesä nokëta, sëvëna nokëta,

vesü miru sëpë,

otërosso Matëriipir süpenä,

Osëp sonuu piróm seti,

puuttane ii söpölää,

puuttane ii söpölää.

Tere

Kertési

Nägemiseni

Änäeettinö

Eesti

Äsetekü

Viited muuda

  1. Jan Havliš. "Nassia keele ametlik lehekülg" (Inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2018. Vaadatud 4. märtsil 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)