Narva keraamika
Narva keraamika on kõige vanem keraamikaliik Eestis, mis oli levinud Narva kultuuri ajal (umbes 5200–3900[1] e.m.a).
Praegu liigitatakse Narva kultuur hilismesoliitikumi. Varem on keraamika kasutuselevõttu peetud noorema kiviaja ehk neoliitikumi alguseks Eestis.
Narva tüüpi keraamikat on liigitatud kolmeks: Kagu-Eesti, Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti saarte tüübiks. Nõusid oli peamiselt kahte tüüpi: eri suuruses, kuid valdavalt suuremad, teravatipulised ja munakujulised potid, mandril ka väiksemad liuataolised nõud. Nõusid valmistati kitsastest, enamasti vaid kuni 1 cm laiustest savilintidest. Tolleaegse keraamika vormimismass sisaldas teokarbipurdu või taimset massi, saartel rohkem kivipurdu ja liiva. Nõu seinad on silutud või riibitud, vahel isegi kergelt lihvitud.[2] Ornamenti esines nõudel puhuti, enamasti vöönditena või ebakorrapäraste kammitaoliste vajutustena, valdavalt nõude ülaservas, vahel ka külgedel.[2] Seetõttu erines see oluliselt hilisemast kammkeraamikast, kus ornament paiknes korrapäraste rühmadena, sageli kogu nõu külje ulatuses.
Vaata ka
muudaVälislingid
muuda- Aivar Kriiska, Kroodi ja Vihasoo III asula Eesti varaneoliitiliste kultuurrühmade kontekstis
- Kriiska, Jonuks, Kraas, Eesti muinasesemed: Narva tüüpi keraamika Tutulus
- ↑ Kriiska, Aivar; Oras, Ester; Lõugas, Lembi; Meadows, John; Lucquin, Alexandre; Craig, Oliver E. (juuni 2017). "LATE MESOLITHIC NARVA STAGE IN ESTONIA: POTTERY, SETTLEMENT TYPES AND CHRONOLOGY" (PDF). Estonian Journal of Archaeology. 21 (1): 52–86.
- ↑ 2,0 2,1 "Narva tüüpi keraamika". tutulus.ee. Vaadatud 29. juulil 2024.