Nahksepa Tiidu Märdi ülestõus
Nahksepa Tiidu Märdi ülestõus oli Põhjasõja algul, 1702.–1703. aastal aset leidnud Õisu talupoegade mäss, mille juhiks oli Nahksepa Tiidu Märt.
Ülestõusu ülevaade
muudaPeale Rootsi vägede kaotust Hummuli lahingus 1702. aastal puhkes Õisu ümber talupoegade ülestõus, mille juhiks sai Abja-Paluoja lähedal asuvast Nahksepa talust pärinev Nahksepa Tiidu Märt. Samal aastal põletas talupoegade salk Märdi juhtimisel maha Õisu mõisa, mille tolleaegne rentnik oli Johann Christoph Schönfelt.
1703. aastal kogunes Nahsepa Tiidu Märt koos 70–80 talupojaga Õisu äärde metsa ning ähvardas mõisa taas põlema panna. Schönfelt suutis Märdi kinni püüda ning aita lukustada, kuid ta päästeti sealt teiste talupoegade poolt.
Sama aasta oktoobris saabusid Nahksepa Tiidu Märdi salk ning ka üks Vene rüüstesalk leitnant Römmelingi omanduses oleva Raadi karjamõisa juurde, mille nad siis põlema panid.
Kasutatud allikad
muuda- "Põhjasõja sündmuste jälgedel". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. 1960. Lk 59.
- Jung, Jaan. "Halliste ja Karksi kirikute ja kihelkondade ajalugu: Halliste kiriku 25-aastase juubileumi mälestuseks 29. okt. 1892." Tartu: A. Grenzsteini trükikoda. 1893. Lk 16.