Naftageoloogia on maa all leiduvate süsivesinikel põhinevate vedelkütuste päritolu, liikumiste ning nafta kogunemist uuriv teadusharu.

Settebasseini analüüs muuda

Naftageoloogias võetakse arvesse seitse võtmeelementi settebasseini uurimisel.

Struktuurne lõks, kus lõhe on kõrvuti poorse ja läbistatava reservuaariga läbistamatu kivimikihi vastas. Nafta (punasena) koguneb pideme all kuni läbimatu kiht on struktuurselt terve. Nii kui nafta jõuab läbitava kihini pääseb see lõksust minema kas maapinnale lähematesse kihtidesse või maapinnale.

  • Nafta kättesaamiseks vajalik juhuste kokkulangemine
    • Nafta tekkekivi
    • Reservuaar
    • Pide
    • Lõks
    • Ajastus
    • Küpsemine
    • Migratsioon

Vajalike tingimuste leidmine käib läbi väga piiratud "akende" ühe või enama uurimiskaevupuurkaevu näol. Need kaevud näitavad ainult 1D segmenti uuritavast aluspõhjast ning sellest 3D omaduste lugemise oskus on üks naftageoloogia alustalasid. Viimasel ajal[millal?] on suhteliselt odava ning hea kvaliteediga 3D seismilise andmestiku kättesaadavus ning andmed erinevatest elektromagnetilis-geofüüsikalistest meetoditest aidanud saada palju täpsemat tõlgendust.

Nafta allika hindamisel kasutatakse geokeemiat, et uurida orgaanikarikast kivimit, et hinnata mis tüüpi ja kvaliteediga süsivesinikud erituvad.