Naatriumfluoriid
Naatriumfluoriid on anorgaaniline aine keemilise valemiga NaF, fluorhappe naatriumisool.
Tavalistes tingimustes on naatriumfluoriid värvitu ja lõhnatu tahke aine. Selle tihedus on 2,558 g/cm3, sulamistemperatuur 993 °C, keemistemperatuur 1704 °C.
Vees lahustub naatriumfluoriid Na+ ja F− ioonideks. Nagu ka naatriumkloriid (NaCl ehk söögisool), moodustab see kuubikujulisi kristalle. Kristallvõre tihedus on mõnevõrra suurem kui naatriumkloriidil, vahed sõlmede vahel on umbes 462 pm. Mineraalsel kujul, villiaumiidina, esineb NaF suhteliselt harva.
Naatriumfluoriidi saadakse fluorhapet või heksafluororänihapet (H2SiF6) naatriumhüdroksiidi või naatriumkarbonaadiga neutraliseerides; happed tekivad superfosfaatväetise tootmisel kõrvalsaadusena.
Naatriumfluoriidi kasutatakse paljudes valdkondades, näiteks hambapastas hambaemaili tugevdamiseks; sel otstarbel müüakse seda mõnes riigis ka tablettidena. Naatriumfluoriid on odavam ja vähem niiskust imav kui keemilistelt omadustelt lähedane kaaliumfluoriid. 1986. aastal tarvitati maailmas kokku mitu miljonit tonni naatriumfluoriidi.
Nagu teistest fluoriididest, võib ka naatriumfluoriidist saada fluorimürgistuse. Juba 5–10 grammi seda ainet võib olla 70 kg kaaluva inimese jaoks eluohtlik.