NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Erikomitee
NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Erikomitee (vene keeles Специальный комитет при Совете министров СССР) oli aastatel 1945–1953 eksisteerinud riigiorgan NSV Liidu Ministrite Nõukogu alluvuses.
Erikomitee peamisteks ülesanneteks oli esimeste Nõukogude tuumarelvade väljatöötamine ja loomine lühikese aja jooksul, et saavutada Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide tuumapariteet nende sõjajärgse vastasseisu taustal.
Erikomitee loodi algselt NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee juurde 20. augustil 1945 (14 päeva päeva pärast Ameerika Ühendriikide relvajõudude Hiroshima aatomipommitamist). Erikomitee esimeheks nimetati vahepeal (1944) Riikliku Kaitsekomitee aseesimeheks tõusnud Lavrenti Beria.
Pärast Riikliku Kaitsekomitee likvideerimist septembris 1945 allutati erikomitee NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogule. Pärast rahvakomissaride nõukogu ümberkujundamist ministrite nõukoguks (märtsis 1946) asus erikomitee ministrite nõukogu struktuuris.
Erikomitee ametlikud nimetused muuda
- NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee juures asuv Erikomitee (augustist septembrini 1945)
- NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Erikomitee (1945–1946)
- NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Erikomitee (1946–1953)
Erikomitee koosseis muuda
- Lavrenti Beria, siseasjade rahvakomissar
- Georgi Malenkov, partei keskkomitee sekretär
- Nikolai Voznessenski, riigiplaani esimees
- Boriss Vannikov, lahingumoona rahvakomissar
- Avraami Zavenjagin, siseasjade rahvakomissari asetäitja
- Igor Kurtšatov, labori nr 2 ülem
- Pjotr Kapitsa, füüsikaprobleemide instituudi direktor
- Vassili Mahnjov, riikliku kaitsekomitee aseesimehe asetäitja
- Mihhail Pervuhhin, keemilise tööstuse rahvakomissar
Esimene peavalitsus muuda
Tuumaprojektiga seotud teadusuuringute, projekteerimis- ja inseneriorganisatsioonide ning tööstusettevõtete otseseks juhtimiseks loodi Riikliku Kaitsekomitee juurde esimene peavalitsus, mis allus erikomiteele.
Erikomitee likvideerimine muuda
26. juunil 1953 Lavrenti Beria arreteeriti. Samal päeval ilmus NLKP Keskkomitee Presiidiumi määrus erikomitee likvideerimisest. Erikomitee töötajaskond anti üle äsjaloodud NSV Liidu Keskmise Masinaehituse Ministeeriumile.