Nõndasus (sanskriti ja paali keeles tathatā või tathatva; tiibeti keeles de bzhin nyid; hiina keeles 真如 zhenru; jaapani keeles shinnyo) on mõiste, millega budismis, eriti mahajaanas, tähistatakse reaalsust ehk kõikide seadmuste tõelist olemust, vastandades seda näivusele ehk meelepettele (sanskriti keeles māyā).

Nõndasus on teadvuse kõrgeimat seisundit iseloomustav mõiste ja tühjuse sünonüüm. Nõndasus viitab sellele, et seadmusi ei saa püsivalt ja üheselt määratleda ega nimetada. Ainus võimalik väljendus on ‘nõnda’. Vahel kasutatakse selles tähenduses ka mõistet ‘tõeline nõndasus’ (sanskriti keeles bhūtatathatā).[1]

Nõndasust, nagu ka virgumist ei saa tahta või soovida ega selle poole kippuda või püüelda. Igasugune soovimine või tahtmine on rahulolematus ehk kannatamine.[2] Buddha on korduvalt ütelnud, et ta õpetab ainult üht asja: rahulolematuse lõpetamist (dukkha nirodha).[3]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Ida mõtteloo leksikon: Nõndasus.[1]
  2. Buddhadasa Bhikkhu, translated by Santikaro Bhikkhu (1997) The Natural Cure for Spiritual Disease: A Guide into Buddhist Science. Evolution/Liberation, Published by The Dhammadana Foundation.
  3. Alagaddūpama Sutta MN 22:37, Cūḷa Māluṅkyovāda Sutta MN 63, Anurādha Sutta SN 22:86, Siṁsapā Sutta SN 56:31 jm.