Nõlg
Nõlg on hobuslaste ülemiste hingamisteede ja pea lümfisõlmede bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab pea ja kurgu limaskestade põletik ning lümfisõlmede suurenemine. Nõlega kaasneb tihti mädane voolus ninast. Haiguse tekitajaks on bakter Streptococcus equi.
Nõlg on väga nakkav haigus. Eriti levinud on see võõrutatud varssade ja noorte hobuste seas, aga nakatuda võivad igas vanuses hobused. Umbes 75%-l hobustest kujuneb pärast haiguse läbipõdemist püsiv immuunsus.[1]
Haigustunnused muuda
Haiguse peiteaeg on 3–14 päeva. Haigustunnusteks on kehv enesetunne, kehatemperatuuri kiire tõus üle 39 °C ja kollakas nõrevool ninast. Hiljem on märgata ka pea lümfisõlmede suurenemist. Lümfisõlmede turse lõpeb mädase põletikuga. Samas ei pruugi igal haigestunud hobusel kõiki mainitud tunnuseid avalduda.[2]
Nakatumine muuda
Tallis puhkenud nõlg levib väga kiiresti. Üheks nõlge nakatumise viisiks on otsene kontakt haigust kandva hobusega. Haiguse edasikandumine on võimalik ka kaudse kontaktiga, mille korral saadakse nakkus saastunud talli või kopli keskkonnast, aga ka inimese ja sööda kaudu. Ka pealtnäha terve hobune võib olla nakkusallikaks. Haiguskandjat on võimalik kindlaks teha näiteks PCR (ing k polymerase chain reaction) testiga. Optimaalsetes tingimustes püsib Streptococcus equi bakter elus 6–8 nädalat. Nõlge põdev hobune muutub nakatumisvõimeliseks 1–2 päeva pärast palaviku teket. Haigestunud hobune levitab haigustekitajat 2–3 nädalat, samas võib tervenenud hobune olla potentsiaalne haigusekandja üle 6 nädala pärast kliiniliste haigustunnuste kadumist.
Ennetamine muuda
Nakkushaiguste ennetamiseks tuleks vältida kontakti võõraste loomadega. Uusi hobuseid on soovitatav hoida 2–3 nädalat karantiinis.[3] Sealjuures on oluline kasutada eraldi söödanõusid ja varustust. Nõlge on võimalik edukalt ennetada iga päev hobuseid jälgides ja kehatemperatuuri mõõtes. Haigustunnustega loomad tuleb otsekohe eraldada tervetest ning iga päev puhastada ja desinfitseerida nende söödanõud. Saastunud koplid jätta kasutamata vähemalt neljaks nädalaks, siis hävinevad bakterid kuivamise ja ultraviolettkiirguse tõttu.[4] [5]
Nõle vastu on olemas vaktsiin, kuid Eestis puudub seni võimalus hobuseid vaktsineerida.Haiguskahtluse korral tuleb viivitamata teavitada loomaarsti.
Viited muuda
- ↑ "Wayback Machine" (PDF). web.archive.org. 15. aprill 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2016. Vaadatud 26. mail 2023.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ "Strangles in Horses". web.archive.org. 30. oktoober 2019. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2019. Vaadatud 26. mail 2023.
- ↑ Sweeney, Corinne R.; Timoney, John F.; Newton, J. Richard; Hines, Melissa T. (2005). "Streptococcus equi Infections in Horses: Guidelines for Treatment, Control, and Prevention of Strangles". Journal of Veterinary Internal Medicine (inglise). 19 (1): 123–134. DOI:10.1111/j.1939-1676.2005.tb02671.x.
- ↑ "Avaleht | Põllumajandus- ja Toiduamet". pta.agri.ee. Vaadatud 26. mail 2023.
- ↑ "Info nõle kohta". Eesti Ratsaspordi Liit. Vaadatud 26. mail 2023.