Muusikasotsioloogia

Muusikasotsioloogia on muusikateadust ja sotsioloogiat ühendav distsipliin, mis uurib muusika rolli ühiskonnas, inimestevahelises suhtluses ja sotsiaalsetes struktuurides.

AjaluguRedigeeri

Kuigi huvi muusika ja ühiskonna seoste üle ulatub tagasi antiikaega, algas muusikasotsioloogia kui teadusharu areng 19. sajandil. Prantsuse filosoof ja sotsioloogilise distsipliini rajaja Auguste Comte on nimetanud muusikat sotsiaalseimaks kõigist kunstivaldkondadest. Esimesed sotsioloogia suurkujud nagu Herbert Spencer, Georg Simmel ja Max Weber kirjutasid kõik muuhulgas ka muusikast. Seega oli muusikasotsioloogia sünd otseses seoses sotsioloogia kui teadusharu väljakujunemisega.[1]

Varane muusikasotsioloogia tegeles eelkõige lääne kunstmuusikaga, suuresti tänu selle privilegeeritud positsioonile akadeemilises maailmas. Eriti tugevalt kinnistus see positsioon filosoofi ja muusikateadlase Theodor Adorno töödes, kelle silmis levimuusika oli kultuuritööstuse masstoodangu vili, mis mõjutas inimesi pelgalt läbi standardiseeritud ja korduvate elementide. Tema arvates pidi muusikasotsioloogia ülesanne olema esteetiliste hinnangute andmine.[1]

1950.–1960. aastate ühiskondlikud ja kultuurilised muutused tõid uuendusi ka teaduses. 1955. aastal asutati Ameerika Ühendriikides etnomusikoloogia ühing (Society of Ethnomusicology), kelle huviks ja eesmärgiks sai traditsioonilise muusika toomine akadeemilisse maailma. 70. aastatel alustas tööd juba uus põlvkond teadlasi, kes huvitus ka rokk- ja popmuusikauuringutest. Muusikasotsioloogia kui teadusharu laienes väga kiiresti ning piirid sotsioloogia, sotsiaalse antropoloogia, etnomusikoloogia, kultuuriuuringute ja soouuringute vahel muutusid üha hägusemaks. Nii kujunes sellest välja küllaltki interdistsiplinaarne teadusharu.[1]

Eesti muusikasotsioloogeRedigeeri

Hannaliisa Uusma on õppinud sotsioloogiat Tallinna Ülikoolis ning kaitsnud seal magistrikraadi feminiinsuse konstrueerimisest Eesti popmuusikas. 2012. aastal alustas ta õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Ta on tegutsenud ansamblites HU? ja HUNT ning on üks Triigi Filharmoonia asutajatest. Praegu on Uusma põhitööks projektijuhtimine Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonnas.[2][3]

Sofia Joons on Rootsi päritolu väliseestlasest muusikasotsioloog. Ta on omandanud magistrikraadi sotsioloogia erialal Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis ning õppinud pärimusmuusikat Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Joons tegutseb pärimusmuusika vallas ning on juhtinud muuhulgas Eesti Pärimusmuusika Keskuse August Pulsti õpistut. Joons on ka ansambli Naised Köögis liige.[4]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 “The Routledge reader on the Sociology of Music” koostanud John Sheperd ja Kyle Devine, New York: Routledge, 2015.
  2. Hannaliisa Uusma elu pärast ansamblit HU?. Vikerraadio 13.05.2020.
  3. Hannaliisa Uusma Eesti Teadusinfosüsteemis
  4. Sofia Joons Eesti Teadusinfosüsteemis

KirjandusRedigeeri

  • Adorno, Theodor W. Introduction to the sociology of music. New York: Continuum. 1988.
  • Allaste, Airi-Alina (toim.). Subkultuurid. Elustiilide uurimused. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 2013.
  • Devine, Kyle Ross & Shepherd, John (toim.). The Routledge Reader on the Sociology of Music. New York: Routledge. 2015.