Muumia (pigment)

Muumia, ka muumiamust või Egiptuse pruun, on pruunikaspunane orgaaniline asfalditaoline mittevalguskindel värvipigment. Pigmendi päritolu on ebamäärane, seda on seostatud ka palsameeritud inim- või loomasäilmete töötlemissaadustega, mis sisaldasid olulisel määral bituumenit ja palsameerimisvaike.

19. sajandil kasutati seda ühe akvarellvärvipigmendina^[1]. Pigment oli müstilise päritolu tõttu hinnatud maalimispigment 19. sajandi prerafaeliitide hulgas^[2]. Arvatavasti on vähemalt osal juhtudel pigmendi koostis olnud vaid asfalt või bituumen ning pruunid raudoksiidi sisaldavad muldpigmendid^[3]. 20. sajandi algul kadus muumiapigment käibelt^[4].

Ajaloost muuda

16. sajandil oli Egiptusest toodud muumiapulber, millele omistati üleloomulikke raviomadusi, müügil Euroopa apteekides ja seda kasutati nii sees- kui ka välispidise ravimina. Õigupoolest pärineb arvatav vanim teade muumiapulbri kasutamisest pigmendina juba 12. sajandist. Pigmendi suurem populaarsus algab 18. sajandist, toonases allikas "Compendium of Colours and Other Materials Used in the Arts" (London, 1797) loetakse muumia "lihakamat osa" kõige ilusamaid värve andvaks. George Keate'i luuletus "Epistle to Angelica Kauffman" (1781) ülistab kunstnikku, kes kasutab muumiamusta ja laseb muumial elada oma maalide kaudu igavesti. Kunstnik ja ajaloolane Sally Woodcock peab võimalikuks, et pigmendi suur populaarsus peitus lihtsas saamis- ja käsitsemisviisis ning kohe ja kergelt saavutatavas tulemuses paberil või lõuendil^[5].

18. ja 19. sajandil tehti ja müüdi muumiapigmendist tehtud värvi massiliselt üle kogu Euroopa. 1809. aastast pärineb teade Briti keemiku George Fieldi kohta, kes on saanud kätte muumiasaadetise Sir William Beecheylt pruuni pigmendi valmistamiseks. A. H. Churchi käsiraamat "The chemistry of paints and painting" kirjeldab uhmerdatud säilmeid sisaldavat muumiavärvi puhtast bituumenist kergemini sulatatavana ning tsiteerib Londoni värvikaupmeest, kelle teatel jätkub ühest muumiast klientide vajaduste rahuldamiseks kahekümneks aastaks^[6].

19. sajandi lõpul või 20. sajandi algul hakkas pigment oma populaarsust minetama keemilise ebastabiilsuse ja stabiilsemate asendajate ilmumise tõttu, samuti ajakirjanduse mõjul. Üks põhjus oli ka selles, et üha raskem oli hankida pigmendi toormaterjaliks sobivaid säilmeid^[7].

Vaata ka muuda

caput mortuum
bituumen

Viited muuda

Välislingid muuda

[1] Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

[2] Mummy Brown – the 16th century paint made from ground up mummies. - ancient-origins.net

[3] ttp://www.artiscreation.com/brown.html#egyptianmummy

[4] S. Woodcock. Body Colour: The Misuse of Mummy. – The Conservator 20 (1996): 87.

[5] S. Woodcock. Body Colour: The Misuse of Mummy. – The Conservator 20 (1996): 87

[6] A. H. Church. "The chemistry of paints and painting". London, 1915

[7] R. Leopoldina Torres. A Pigment from the Depths. - harvardartmuseums.org

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]