Motiveeriv intervjueerimine

Motiveeriv intervjueerimine (inglise keeles motivational interviewing) on suunatud inimeste käitumises positiivsete muutuste esilekutsumisele. Meetod õpetab rakendama igapäevaseid suhtlusvõtteid moel, mis suurendavad inimeste sisemist motivatsiooni, võimet võtta oma elus ette olulisi muutusi ning neid elus hoida.

Ajalugu

Motiveerivat intervjueerimist kirjeldati esimest korda 1983. aastal. See kliiniline meetod loodi algselt lühisekkumisteks alkoholiprobleemidesse, et motiveerida alkoholiprobleemidega inimesi sellest pahest lahti saama. 1990. aastatest hakati motiveerivat intervjueerimist proovima ka muude probleemide puhul, eelkõige krooniliste haiguste puhul, kus olukorra lahendamise võti on patsiendi motivatsiooni tõstmine. Motiveeriva intervjueerimise edukas uuring on tehtud ka HIV-nakkuse ravis ja ennetuses. Uuringuid on avaldatud ka paljude käitumise muutmise probleemide kohta.

Motiveeriva intervjueerimise põhimõtted

• Oluline on kliendi ja nõustaja koostöö ja partnerlus. Motiveeriv intervjueerimine tegeleb eriolukorraga, kus patsiendi käitumise muutumine on otseselt vajalik. Toimub aktiivne koostööl põhinev vestlus ja ühiste otsuste tegemise protsess, mis on eriti oluline tervisekäitumise muutmisel, sest ainult klient on see, kes muutusi teha saab.
• Motiveeriva intervjueerimisega püütakse klientides esile kutsuda midagi, mis neis juba olemas on, aktiveerida muutuste tegemiseks nende endi motivatsiooni ja ressursse. Motiveeriv intervjueerimine on kunst tervisekäitumise muutmise ühendamises millegagi, millest abivajaja hoolib. Seda saab teha ainult tema seisukohti mõistes. See, kuidas räägitakse kliendiga nende tervisest, võib oluliselt mõjutada patsientide isiklikku motiveeritust käitumist muuta.
• Motiveeriv intervjueerimine nõuab teatud distantseerumist vestluse tulemustest – mitte hoolimise puudumist, vaid pigem tõdemist, et inimesed suudavad ja peavad ise valikuid tegema. Autonoomia tunnustamine ja austamine on peamine tervisekäitumise muutust hõlbustav element.

Motiveeriva intervjueerimise oskused

Motiveeriva intervjueerimise oskused on igapäevased kliendikesksed suhtlusoskused: peegeldav kuulamine, avatud küsimused, kinnitamine, kokkuvõtete tegemine, millest eesti keeles moodustati akronüüm PAKK (ingl open ended questions, affiramtions, reflections, summaries ehk OARS). Motiveerivat intervjueerimist kui nõustamismeetodit saab kasutada igapäevases töös vaatamata sellele, et nõustajal on kliendile pühendatav aeg piiratud. See meetod seisneb eesmärgipäraste selgete ja täpsustavate küsimuste esitamises natuke teisel viisil, kui oleme seni harjunud. Avatud küsimuste ja peegeldamisega kutsub nõustaja esile selle, mida klient ise on valmis tegema, mistõttu praktiliselt sama piiratud ajaressursiga võime saavutada parema tulemuse ainuüksi seetõttu, et klient ise on oma muutumissoovi välja öelnud. Nõuandmine ei ole siinkohal keelatud, kuid motiveeriva intervjueerimise põhimõtete kohaselt on vaja paluda, et klient n-ö avaks selle vastuvõtmiseks ukse, näiteks küsides selleks luba või uurides, mida ta juba teab, et me ei pakuks talle infot, mida inimene nagunii teab, vaid saaksime kliendile teadaolevat hoopis täiendada.

Motiveeriv intervjueerimine saab olla klienti muutuste tegemisel abistav vaid siis, kui seda kasutatakse oskuslikult. Praktik vajab tagasisidet, et aru saada, mil määral ta meetodit kasutab ning millele tähelepanu pöörata, et seda veelgi oskuslikumalt teha. Nõustajad ise võivad oma oskuste hindamisel olla üpris ebatäpsed ning oma oskusi üle- või alahinnata. Teiseks on vaja meetodi tõhususe uurimisel olla kindel, et nõustajad tõepoolest ka motiveerivat intervjueerimist kasutavad. Motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteem (Motivational Interviewing Treatment Integrity Scale – MITI) esimene versioon töötati välja 2004. aastal USA-s ning versioone uuendatakse vastavalt meetodi arenguga.

Motiveeriv intervjueerimine tervishoius

Motiveeriv intervjueerimine leiab kasutust tervishoius, sooviks aidata patsientidel oma käitumist muuta. Tänapäeval on motiveeriv intervjueerimine laienenud paljudesse tervishoiu- ja sellega seotud valdkondadesse: terviseedendus, söömishäired, diabeet, astma, südamehaigused, HIV/AIDS, suitsetamine, pereprobleemid, hasartmängusõltuvus ja muud psühholoogilised probleemid (sh ärevus, depressioon), aga ka sealt väljapoole korrektsiooni, haridusse, ennetusse jne. Motiveeriva intervjueerimise meetodi tundmine annab nõustava töö spetsialistidele laialdased oskuses soodustamaks ja toetamaks kliendis käitumuslikku muutust.

Miller ja Rollnick kavandavad motiveerivas intervjueerimises neljaastmelist protsessi: algab kaasamise, keskendumise ja esilekutsumisega ning lõpeb kavandamisega. Kasutatakse nelja tööpõhimõtet: esiteks, meedikul tuleb suruda maha parandamisrefleks, teiseks, mõista ja õppida tundma patsiendi motivatsioone, kolmandaks, kuulata empaatiaga, ja neljandaks, jõustada patsienti, õhutada lootust ja optimismi.