Morta (Leedu kuninganna)

See artikkel räägib Leedu kuningannast; saatusejumalanna kohta vaata artiklit parkad, teiste tähenduste kohta lehekülge Morta.

---

Morta (surnud u 1263) oli Leedu Suurhertsogiriigi esimese tuntud valitseja Mindaugase abikaasa. Ta oli Leedu Suurhertsogiriigi hertsoginna kuni 1253. aastani ning hiljem Leedu kuningriigi kuninganna (1253–1262).

Tema elust on vähe teada. Tõenäoliselt oli Morta Mindaugase teine naine, sest Mindaugase vanim poeg Vaišvilkas oli juba küps mees, kes tegutses rahvusvahelises poliitikas, kui Morta pojad olid alles veel noored ja vanematest sõltuvad. Pärast Morta surma abiellus Mindaugas tema õega, kes oli enne lahutust olnud Daumantase naine. Kättemaksuks selle teo eest sõbrunes Daumantas Treniotaga ning üheskoos mõrvasid nad 1263. aastal nii Mindaugase kui ka tema ja Morta kaks poega.

Päritolu

Tema paganliku nime päritolu ei ole teada. Ainus vihje tema päritolule või sünnikohale pärineb 1219. aastal Leedu hertsogite ja Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi vahel sõlmitud lepingutele järgnenud kirjalikest kommentaaridest. Seal on mainitud ka seda, et Mindaugas tappis enamiku Bulaičių perekonnast, sealhulgas oli ka Vismantas, kelle naise Mindaugas endale võttis. Hüpaatia koodeks täpsustab, et Vismantas tapeti ajavahemikus 1251–1253 Vykinti lossi rünnakute ajal (sageli eeldatakse, et see asub Tverais). Ajaloolised tõigad viitavad, et Morta oli Vismantase naine. Leedu ajaloolane Edvardas Gudavičius analüüsis toponüüme ja otsustas, et Bulaičiai pere elas tõenäoliselt Šiauliai rajoonis, mitte Tverais, nagu on varem arvatud. Pärast seda avastust on Šiauliai elanikud hakanud oma linna kutsuma Morta koduks.

Elulugu

Tema elu on lühidalt kirjeldatud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Kroonika kujutab Mortat kui mõjuvõimsat naist, kes nõustas oma abikaasat poliitilistes küsimustes, ning toob välja mõned värvikamad vestlused tema ja Mindaugase vahel. Kroonika kohaselt toetas Morta kristlasi ja Leedu üleminekut kristlusele, vastandudes Treniotale, kuigi Mindaugas esialgu veel kristlust omaks ei võtnud. Võttes arvesse tema toetust kristlastele ja asjaolu, et tema paganlik nimi on tundmatut päritolu, arvab ajaloolane Rimvydas Petrauskas, et Morta ristiti tõenäoliselt varem kui Mindaugas, kelle ristis 1252. aastal Chełmno piiskop.

Perekond

Kirjalikes allikates on vähe teavet Morta perekonna kohta ja ei ole täiesti selge, kui palju lapsi tal oli. Kahte poega, Replyst ja Gerstukast, on kord mainitud 1261. aasta 7. augustil ilmunud aktis. Seadus, millega Mindaugas andis kogu Sēlija Liivimaa ordule, võib olla keskaegne kokkulepitud võltsing. Hüpaatia koodeksi järgi mõrvati 1263. aastal koos Mindaugasega ka tema ja Morta kaks poega – Rūklys ja Rupeikis. See on ainus olemasolev teave nende laste kohta ning siiani pole ükski ajaloolastest suutnud kindlaks teha, kas tegemist on ühtede ja samade poegadega, kelle nime on keskaegsed kirjanikud mingil põhjusel moonutanud või oli Mortal ja Mindaugasel tõesti neli poega.