Ava peamenüü

Moodle (Modular Object-Oriented Dynamic Learning Evironment ehk "modulaarne objektorienteeritud õppekeskkond")[1] on veebipõhine õpihaldussüsteem, mille lõi Austraaliast pärit Martin Dougiamas[2]. Võimalus töötada WebCT programmiga ajendas Dougiamasi looma alternatiivset õppimisvõimalust.[3] 2002. aastal tuli ta välja Moodle 1.0 versiooniga.[3]

Moodle
Logomoodle.svg
WMUK VLE Screenshot 2015-07-22 at 10.58.32.png
Viimane väljalase 3.4.2 / 19. märts 2018
Keeled PHP
Litsents GPLv3+

Sisukord

E-õpeRedigeeri

E-õpe on õppevorm, mida viiakse täielikult või osaliselt läbi veebi vahendusel.[4] Täieliku veebipõhise õppe puhul toimub kogu õppetöö veebi kaudu. Veebipõhise õpikeskkonna kaudu laaditakse üles õppematerjalid, suheldakse õpetajaga ning toimub hindamine. Osaliselt veebipõhise õppe puhul toimub alla 25% õppest auditoorselt. Auditoorne õpe veebipõhise toega eeldab üle 25% auditoorset õpet, kuid muu toimub siiski veebipõhiselt (koduste tööde esitamine, õppematerjalide üleslaadimine). Auditoorses õppes, mida toetavad e-õppe vahendid, on e-õppe osakaal väga väike, enamus õppest toimub auditoorselt. Üks e-õppe vorme on näiteks see, kui õppejpud kasutab loengus tehnoloogilisi abivahendeid.[5]

E-õpe EestisRedigeeri

Eestis võeti e-õpe esialgu kasutusele ülikoolides, kuid tänapäeval on see aktiivselt kasutatav juba ka gümnaasiumites ning põhikoolides.

Moodle EestisRedigeeri

Moodle võeti Eesti ülikoolides kasutusele 2000. aastal. Tartu Ülikoolis kasutatakse oma ülikooli keskset Moodle'i keskkonda.[6] Sellest ajast on Moodle'i kasutamine järjest suurenenud. 2000. aastal oli Moodle'i keskkonnas kõigest 28 kursust, 2016. aastaks kasvas see arv peaaegu 4000 kursuseni.[6]

Küsimuste tüübidRedigeeri

Moodle'is kasutatavate küsimuste tüübid:

  • valikvastustega – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud valikutest valida üks või mitu õiget vastust;
  • tõene/väär – küsimuse tüüp, milles tuleb valida, kas väide on tõene või väär;
  • lühivastus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata ühe või paari sõnaga;
  • arvuline – küsimuse tüüp, mille vastus on ainult arv või vajadusel ka ühik;
  • arvutuslik – küsimuse tüüp, milles õpilane vastab etteantud valemi järgi;
  • essee – küsimuse tüüp, milles tuleb vastata pikema vastusega, mida tuleb õpetajal ise käsitsi hinnata;
  • vastavusse seadmine – küsimuse tüüp, milles tuleb etteantud variantidest leida õiged paarid;
  • manusvastused (lünktekst) – küsimuse tüüp, milles saab teksti tekitada lüngad, mida peab õpilane ise täitma või valima vastuse rippmenüüst;
  • valikvastusega arvutusülesanne – arvutuslik küsimuse tüüp, milles tuleb valida arvutusele etteantud vastustest üks või mitu õiget vastust;
  • lihtne arvutuslik küsimus – küsimuse tüüp, milles tuleb vastus valida etteantud muutujate väärtuste seast;
  • lohista pildile – küsimuse tüüp, milles tuleb pildil olevatesse tühimikesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
  • tekstile lohistamine – küsimuse tüüp, milles tuleb tekstis olevatesse lünkadesse lohistada õiged lohistatavad märgised;
  • valige puuduvad sõnad – küsimuse tüüp, kus teksti sisse saab tekitada lüngad, mille õige vastus tuleb täita, valides rippmenüüst õige vastuse.[7]

ViitedRedigeeri

  1. Annik, Sirje. "Õpiobjekt". 2012. Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Kasutatud 17.04.2018.
  2. "The history of Moodle". n.d.. Kasutatud 17.04.2018.
  3. 3,0 3,1 "History". n.d.. Kasutatud 17.04.2018.
  4. Annik, Sirje. "Õpiobjekt". 2012. Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Kasutatud 17.04.2018.
  5. Marandi, Triin ja Pilt, Lehti. "E-õppe mudelid". 2006. Tartu Ülikool. Kasutatud 17.04.2018.
  6. 6,0 6,1 Pilt, Lehti. "E-õppe statistika 2016". 2017. Tartu Ülikool. Kasutatud 17.04.2018.
  7. "Küsimuste tüübid". n.d.. Tartu Ülikool. Kasutatud 17.04.2018.