Monoliit (arheoloogia)

Monoliit arheoloogia kontekstis on teadlikult koos ümbritseva pinnasega üles võetud arheoloogiline leid või leiukogum. Monoliiti toetatakse ülesvõtmisel turvaliselt ning see vajab lõplikku väljapuhastamist laboris.

Mõistest muuda

Mõiste kasutamine jõuab arheoloogiasse 1980. aastate lõpus ja suure tõenäosusega on Eesti arheoloogid mõiste üle võtnud geoloogiast, kus see tähendab ühes tükis pinnase ristlõiget.

Enne sõna "monoliit" kasutuselevõttu tähistati monoliiti kirjeldustega nagu "leid pinnasega", "leid ühes mullaga", "lahti harutamata" ning "nagu maa seest leiti". Esineb ka leiukogumi ühtsusest kõnelevaid väljendeid "kompaktsemad tükid" ja "klimbina kaasa võtma". Monoliidina on tõlgendatud leiukogumit "kõik koos", "kõik see tervik" ja "tervena kaasa viima".

Monoliidi sünonüümina on levinud sõnad "kängar", "orgaanikatomp","leiutomp", "(pinnase)päntsakas", "pinnasepäts" ja "kamakas".^[1]

Kasutamine muuda

Leiukogum võetakse leiukohast monoliidina juhul, kui kaevamistööde käigus tekib oht, et materjal võib välja kaevates hävineda või pole hiljem mingil põhjusel võimalik teatud kompleksi taastada^[2]. Monoliidi pakendamisel märgitakse peale, kumb pool on ülemine ja kumb alumine, samuti sügavus, millest see on võetud. Monoliidi lahtiharutamise sooritavad spetsialistid, kaevamistöö läbiviija peab tagama, et monoliit jõuaks kiiresti jahedasse ruumi (külmik või kelder) ning laborisse spetsialisti hoole alla.

Monoliidi lahtiharutamine kujutab endast piltlikult mikrotasandil arheoloogilist väljakaevamist, mis on täpsust ja kannatlikkust nõudev tegevus. Suure tõenäosusega vajavad monoliidist väljavõetavad loomsed jäänused konserveerimist, kuid enne konserveerimist tuleb sooritada kõik vajalikud analüüsid^[3].

Ajaloost muuda

Siiani Eestis eraldatud monoliidid jäävad tikutopsi suuruse kogumi (Siksälä monoliit 42:2) ja kolmetonnise tervikluustiku vahele (Kukruse VI matus).

Kronoloogiliselt esimene monoliit Eestis on 1936. aastal Rabivere rabast turbalõikamise käigus leitud 17. sajandi lõpu poolenisti mumifitseerunud laip. Tegemist polnud teadliku monoliidi eraldamisega. Toonane muinsuskaitseinspektor Eerik Laid on hiljem kohapeal leiukohta inspekteerinud ning aruandest selgub, et naise surnukeha võeti peaaegu tervena üles (v.a jalalabad, mis olid turbakraavi kaevates lõhutud) ja toimetati rongiga Tartusse uuringutele. Ülesvõetud monoliiti algsel kujul enam ei eksisteeri – luud on maha maetud ning ERM-is on konserveeritud ja säilitatud naise rõivad, mis on tänu rabapinnasele hästi säilinud.

Esimesed teadlikult võetud monoliidid on 1940.–1950. aastate kiviaegsete matuste kaevamised Tamulas ja Valmas. Üks neist on Tamula Roosisaare poisi matus linnuga. Need monoliidid pole algsel kujul tänaseni säilinud.

Veel ühe grupi moodustavad 1950.–1970. aastatel Karja, Tammiku, Loona, Kaberla jt 12.-13. sajandi laibakalmistute matused rohke rõivaid kaunistanud pronksspiraalidest leiuainesega.

Tartu Ülikooli arheoloogiakogus on 33 aastail 2003–2008 Tartus väljapuhastatud ja konserveeritud monoliiti Siksälä kalmest, Tartu Ülikooli deponeeritud TLÜ Ajaloo Instituudist^[4].

Alates 2000. aastatest on monoliite võetud rohkelt. Eraldi väärib esiletõstmist Kukruse kalmistu päästekaevamine 2009–2010. aastatel, kust eraldati ja teisaldati üle 30 monoliidi. Monoliitide võtmise peapõhjus oli talvised olud, mis ei lubanud kohapeal pikalt peentest pronksspiraalidest mustrikatkete ja orgaanika väljapuhastamisega tegeleda. Tuntuim ja enim ajakirjanduses kajastamist leidnud monoliidina võetud leid on nn Kukruse memm (Kukruse luustik VI), mis võeti üles kolmetonnise plokina ja see on seni mastaapseim omataoline ettevõtmine Eestis.^[1]

Vaata ka muuda

Wheeler–Kenyon method

Viited muuda

↑ ^1,0 ^1,1 K. Kajak. Monoliidid Eesti arheoloogias Siksälä kalme näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2014.
↑ http://www.arheoloogia.ee/juhend%20loomaj%C3%A4%C3%A4nused/E_Praktiline%20juhend%20arheoloogiliste%20loomsete.pdf^{[alaline kõdulink]}
↑ http://www.arheoloogia.ee/juhend%20loomaj%C3%A4%C3%A4nused/E_Praktiline%20juhend%20arheoloogiliste%20loomsete.pdf^{[alaline kõdulink]}
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2021. Vaadatud 2. jaanuaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus muuda

[2014_KAJAK_MA_arheo.ut.ee-1] 1,0 ^1,1 K. Kajak. Monoliidid Eesti arheoloogias Siksälä kalme näitel. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2014.

[2] ttp://www.arheoloogia.ee/juhend%20loomaj%C3%A4%C3%A4nused/E_Praktiline%20juhend%20arheoloogiliste%20loomsete.pdf^{[alaline kõdulink]}

[3] ttp://www.arheoloogia.ee/juhend%20loomaj%C3%A4%C3%A4nused/E_Praktiline%20juhend%20arheoloogiliste%20loomsete.pdf^{[alaline kõdulink]}

[4] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. detsember 2021. Vaadatud 2. jaanuaril 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]