Molekulipilv

Molekulipilv ehk molekulaarpilv (inglise keeles molecular cloud) on tähtedevahelise pilve tüüp, mille tihedus ja suurus võimaldavad, et selles moodustuksid molekulid, tavaliselt molekulaarne vesinik (H₂).

Fotol on jäädvustatud Kiilu udukogust eraldunud molekulipilv, mille läheduses on näha hiljuti tekkinud tähed, mis lähima mitme miljoni aasta jooksul oma intensiivse valgusega hävitavad selle molekulipilve

Molekulipilve märkimisväärne suurus ja mass põhjustavad gravitatsioonilise ebastabiilsuse efekti, mille tagajärjel muutub aine tihedus pilve sees ebaühtlaseks. Suurema tihedusega piirkondades hakkavad aine osised teatud tingimustel lähenema. Kokkutõmbumine võib toimuda sellise jõu ja kiirusega, mis võib põhjustada gravitatsioonilise kollapsi, mille tagajärjeks võib olla uue tähe tekkimine.

Levinuim molekul on neis pilvedes vesiniku molekul. On aga kindlaks teinud ka paljude teiste molekulide olemasolu. Molekulaarpilvi moodustavast ainest on leitud vee, ammoniaagi, vesiniksulfiidi, sipelghappe, metanooli ja glütsiini molekule. Glütsiini ja teiste orgaaniliste ühendite olemasolu tähtedevahelises ruumis viitab sellele, et eluvormide olemasolu on võimalik ükskõik millises universumi osas.

Välislingid

 Molekulipilv – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis