Modest Kolerov
Modest Aleksejevitš Kolerov (Моде́ст Алексе́евич Ко́леров; sündinud 12. aprillil 1963 Kimovskis Tuula oblastis) on Venemaa ajaloolane ja propagandist, Venemaa propagandaportaali Regnum kaasasutaja ja peatoimetaja.
Elulugu muuda
1989. aastal lõpetas ta Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna, 1993. aastal kaitses ajalooteaduste kandidaadi väitekirja „P. B. Struve ja vene marksism, 1888–1901 : poliitilise biograafia kogemus”.
Aastatel 1991–1994 töötas ta ajakirjade Znanije – Sila, Put ja Voprosõ Filosofii juures.
1993–1995 Vene Föderatsiooni Riigiarhiivi (Venemaa) dokumentide uurimise ja avaldamise osakonna juhataja. Samal ajal töötas ka ajalehe Segodnja kolumnistina. 1994–1996 Ülevenemaalise Riikliku Televisiooni- ja Raadioringhäälingu teabeteenistuse juhataja asetäitja. Ta oli ONEXIM-Banki ja NTV peadirektori Boris Jordani pressiteenistuse juht.
1999–2001 Peterburi kuberneri Vladimir Jakovlevi, Tšuvaššia presidendi Nikolai Fjodorovi ja Krasnojarski krai kuberneri Aleksandr Lebedi nõunik.
Aastast 2002 uudisteagentuuri Regnum kaasasutaja ja peatoimetaja, Rahvusliku Uurimisülikooli Kõrgema Majanduskooli infopoliitika osakonna professor.
2005–2007 Venemaa presidendi piirkondadevaheliste ja kultuurisuhete osakonna juhataja.
Alates 16. maist 2012 kirjastuse Regnum president.
Sanktsioonid muuda
2012. aasta augustis kuulutati ta Eestis, Lätis, Leedus ja Gruusias persona non grata'ks.[1] 28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidus olev vara külmutati. "Modest Kolerov on portaali Regnum kaasasutaja ja peatoimetaja ning ta on portaali kasutanud Ukraina vastase agressiivse ja kallutatud propaganda levitamiseks ning Krimmi annekteerimise ja Donbassi separatistide tegevuse suhtes positiivse suhtumise kujundamiseks. Ta on Ukrainat sageli kujutanud fašistliku või neonatsliku riigina ja lääneriike toetava marionetina. Ta väitis, et Ukraina moodustasid kunstlikult Lenin ja Stalin. Tema avaldatu kohaselt võlgneb Ukraina Venemaale tänu oma iseseisvuse eest ja seega ei vääri ta õigust olla iseseisev riik. Samuti märkis ta, et Venemaa peaks Ukraina eksistentsi lõpetama.
Lisaks pakkus ta välja, et Ukraina tuleks jagada tema naabrite vahel, ja ähvardas, et sõltumatu Ukraina oleks Venemaale ohuks. Ta on aktiivselt toetanud nn Donetski Rahvavabariigi ja nn Luhanski Rahvavabariigi tunnustamist ning suuremat Venemaa toetust separatistide tegevusele Ida-Ukrainas. Ta eitas, et on olemas tõendeid selle kohta, et Venemaa on separatistidele andnud sõjalist toetust, ja kirjeldas OSCE missiooni Ida-Ukrainas kui erapoolikut ja Kiievile alluvat operatsiooni."[2]