Kaksikplaneet

(Ümber suunatud leheküljelt Mitmikplaneet)

Kaksikplaneediks nimetatakse tavaliselt planeedist (või kahest võrreldava massiga kääbusplaneedist) koosnevat süsteemi, mis pöörleb mõlemast planeedist väljaspool asuva massikeskme ümber. On ka kaksikasteroide ehk kaksikväikeplaneete, näiteks 90 Antiope.

Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni suuruse võrdlus

Astronoomias nimetatakse sääraseid süsteeme binaarseteks süsteemideks.

Allpool on juttu ka sõna teistest tähendustest.

Vaidlus mõiste üle muuda

On vaieldud selle üle, kuhu tõmmata piir kaksikplaneedi ning planeedist ja kaaslasest koosneva süsteemi vahele. Enamasti pole probleemi, sest kaaslase mass on võrreldes planeedi massiga väga väike. Ainsad süsteemid praeguses Päikesesüsteemis, mille puhul kaaslase mass on planeedi või kääbusplaneedi massist suurem kui 1/4000 (0,00025), on Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charon. Siiski on Kuu ja Maa massi suhe ainult 0,01230 ning Charoni ja Pluuto massi suhe ainult 0,147. Tavaliselt tõmmatakse piir olenevalt sellest, kas massikese, mille ümber kaks taevakeha pöörlevad, (raskuskese) asetseb ühe taevakeha sisemuses või kahe taevakeha vahelises ruumis. Esimesel juhul võib öelda, et üks taevakeha pöörleb ümber teise, teisel juhul aga pöörlevad mõlemad ümber nende vahel asetseva punkti. Selle kriteeriumi järgi saab Pluutot ja Charonit pidada kaksik(kääbus)planeediks, Maa ja Kuu aga kaksikplaneeti ei moodusta, sest nende barütsenter asub Maa tuumas.

Aastal 2006 kaalus Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kaksikplaneedi ametlikku definitsiooni, mille järgi Pluuto ja Charon oleks kvalifitseeritud kaksikplaneediks, kuid see definitsioon lükati tagasi.

Asimovi ettepanek muuda

Isaac Asimov pani kaksikplaneetide eristamiseks planeedist ja kaaslasest koosnevatest süsteemidest ette kasutada "köieveoväärtust", mis näitab, kas kaaslaseks peetud taevakeha on rohkem põhiplaneedi või Päikese gravitatsioonilise mõju all. Kuu puhul võidab köieveo Päike, sest Päikese gravitatsiooniline haare on Maa omast suurem. Enamiku kaaslasteks peetud taevakehade, sealhulgas Charoni puhul, on vastupidi. Selle kriteeriumi järgi moodustavad Maa ja Kuu kaksikplaneedi, Charon aga on Pluuto kaaslane.

Astronoomid ei ole Asimovi ettepanekule erilist tähelepanu pööranud. Üks etteheide sellele kriteeriumile seisneb selles, et ühesuurustest taevakehadest koosnev süsteem on selle kriteeriumi järgi Päikesele lähemal olles kaksikplaneet, päikesest kaugemal olles aga mitte. Teiseks ei võta see kriteerium arvesse taevakehade masside vahekorda. Nõnda võib juhtuda, et teineteisele küllalt lähedal paiknevad lähedase suurusega taevakehad osutuvad planeediks ja kaaslaseks, väga erineva suurusega taevakehad aga osutuvad kaksikplaneediks, kui nad on teineteisest piisavalt kaugel.

Sõna teised tähendused muuda

Osaliselt kattuvate orbiitidega planeedid muuda

Kuu tekke teoorias on kaksikplaneediks nimetatud kahte võrreldava massiga planeeti, mille orbiidid vähemalt ajuti osaliselt kattuvad. Kuu tekke konsensusehüpoteesi järgi oli Päikesesüsteemi väga varajasel arenguetapil selles mõttes olemas kaksikplaneet, mis koosnes proto-Maast ja teisest, Maaga suuruselt võrreldavast planeedist, mille orbiidid kaldnurga all osaliselt kattusid. Teine taevakeha ei olnud proto-Kuu, sest suurem osa tema massist sai Maa osaks, Kuu aga kujunes väikesest osast kildudest, mis kahe planeedi kokkupõrkel välja paiskusid. Tollesse kaksikplaneeti kuulunud taevakehade masside suhe oli umbes 10:1, nagu ka Pluutol ja Charonil.

Kaks planeeti ühe tähe ümber muuda

Alates 1995. aastast on hakatud avastama päikesesüsteemiväliseid planeete teiste tähtede ümber. Selles seoses on kaksikplaneetideks hakatud nimetama tähe ja planeetide süsteeme, kus ühe tähe ümber on avastatud tiirlemas kaks planeeti. Aastaks 2003 oli väljaspool Päikesesüsteemi teada kümme vähemalt kahe avastatud planeediga süsteemi. On avastatud ka üle kahe planeediga süsteeme, sealhulgas υ Andromedae, 55 Cancri ja μ Arae ümber.

Mitmikplaneedid muuda

Põhimõtteliselt on võimalikud ka kaksikplaneetide taolised süsteemid, mis koosnevad rohkem kui kahest taevakehast, (näiteks kolmikplaneedid). Kahest või enamast taevakehast koosnevaid taolisi süsteeme nimetatakse mitmikplaneetideks.