Miranda on Uraani looduslik kaaslane.

Miranda
Avastamine
Avastajad Gerard P. Kuiper
Avastamise aeg 16. veebruar 1948
Nimetamine
Teised nimed Uranus V
Orbiidi iseloomustus
Orbiidi pikem pooltelg 129 390 km
Ekstsentrilisus 0,0013
Tiirlemisperiood 1,413479 päeva
Keskmine orbiidil liikumise kiirus 6,66 km/s
Orbiidi kalle 4,232°
Emaplaneet Uraan
Füüsikaline iseloomustus
Mõõtmed 480 × 468,4 × 465,8 km
Keskmine raadius 235,8±0,7 km
Pindala 700 000 km2
Ruumala 54 835 000 km3
Mass (6,59±0,75)×1019 kg
Keskmine tihedus 1,20±0,15 g/cm3
Raskuskiirendus 0,079 m/s2
Paokiirus 0,193 km/s
Telje kalle
Pinna temperatuur
… keskmine
… maksimaalne

≈ 60 K
84±1 K

Miranda läbimõõt on 472 km, millega ta on Uraani kaaslaste seas suuruselt viiendal kohal.[1] Tema orbiit asub Uraanist 129 850 km kaugusel.[1] Miranda mass on 1,27×1021 kg[1] ja tihedus 1,20 g/m3.[2]

Miranda avastas Gerard Kuiper (1905–1973) 16. veebruaril 1948. aastal. Kaaslane on nime saanud William Shakespeare'i näidendi "Torm" peategelase (Prospero) tütre järgi.[1]

Miranda on kosmosesondi Voyager 2 abil uuritud 1986. aasta jaanuaris, kui sond jõudis ligikaudu 36 000 km kaugusele kaaslasest, lähemale kui ühelegi teisele Uraani kuule.[3]

Miranda albeedo on 0,32.[4] Kaaslane koosneb umbes 50% ulatuses jääst ning 50% ulatuses kivimitest.[1]

Miranda pinnal on näha kokkupõrke kraatrid, kuni 20 km sügavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta.[5] Miranda varasemat (kui kaaslase orbiit oli praegusest ekstrentrilisem) geoloogilist aktiivsust põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia.[6] Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega.[7]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 ""Miranda"". nineplanets.org (inglise). Vaadatud 13.08.2011.
  2. Jacobson, R. A.; Campbell, J.K.; Taylor, A.H. and Synnott, S.P. (1992). "The masses of Uranus and its major satellites from Voyager tracking data and Earth based Uranian satellite data". The Astronomical Journal. 103 (6): 2068–78.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. ""NASA missions: Voyager"". www.nasa.gov (inglise). Vaadatud 13.08.2011.
  4. ""Planetary Satellite Physical Parameters"". ssd.jpl.nasa.gov (inglise). Vaadatud 13.08.2011.
  5. Smith, B.A.; Soderblom, L.A.; Beebe, A.; et al. (1986). "Voyager 2 in the Uranian System: Imaging Science Results". Science. 233: 97–102. {{cite journal}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |last2= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. Tittemore, W. C.; Wisdom, J. (1990). "Tidal evolution of the Uranian satellites III. Evolution through the Miranda-Umbriel 3:1, Miranda-Ariel 5:3, and Ariel-Umbriel 2:1 mean-motion commensurabilities". Icarus. Elsevier Science. 85 (2): 394–443.
  7. Pappalardo, R. T.; Reynolds, S. J., Greeley, R. (25. juuni 1997). "Extensional tilt blocks on Miranda: Evidence for an upwelling origin of Arden Corona". Journal of Geophysical Research. Elsevier Science. 102 (E6): 13, 369–13, 380. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2012. Vaadatud 13. augustil 2011.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)