Vikipeedia

Mini-ITX

Mini-ITX on 2001. aastal VIA Technologies välja töötatud väike ja voolusäästlik emaplaadi standard, mille väljatöötamine oli suureks sammuks edasi väikeste emaplaatide disainis ning võimaldas valmistada senisest väiksemaid arvuteid ja elektroonikaseadmeid.[1] Mini-ITX vahetas välja 1999. aastal Inteli väljatöötatud FlexATX (229 × 191 mm) emaplaadi standardi, olles sellest ligikaudu 33% väiksem. Mini-ITX emaplaatidel puuduvad madalamast voolutarbest tulenevalt sageli ventilaatorid ning kasutatakse passiivset jahutust. See muudab nad ideaalselt rakendatavaks seadmetes, kus soovitakse hoida madalat mürataset. 2008. aastal parandati standardit versiooniga 2.0. Laiatarbekaubaks muutusid Mini-ITX emaplaadid alles 2006. aastal tänu Taiwani firmale Aopen, kuns VIA projekteeris ja müüs Mini-ITX emaplaate ainult tööstusettevõtetele.

Mini-ITX emaplaat

Täissuuruses Mini-ITX emaplaat on mõõtmetega 170 × 170 mm (6,7 × 6,7 tolli). Kõik neli Mini-ITX kruviauku kattuvad ATX ja microATX standardi aukudega. Tänu sellele on Mini-ITX tüüpi emaplaat kasutatav ATX ja microATX tüüpi emaplaatidele valmistatud arvutite korpustes.[1] Vanematel Mini-ITX plaatidel on tavaliselt üks välisseadmeühenduse laiendussiin, milleks on 33 MHz 5V 32-bitine PCI siin. Täiendava funktsionaalsuse lisamiseks kasutatakse laienduskaarte. Mõningatel mitte-x86 käsustikuga plaatidel on ka 3,3V PCI siin ning Mini-ITX 2.0 versiooni plaatidel on lisaks üks või enam PCI Express ×16 laiendussiini.

Arendus ja ajalugu muuda

Algne Mini-ITX muuda

2001. aasta märtsis disainis Taiwani tugikiibistiku tootja VIA Technologies esimese eksemplari ITX emaplaadist, et kasutada oma energiasäästlikku C3-protsessorit. Algne Robert Kuo poolt disainitud 215×191 mm VT6009 ITX emaplaati rakendati esmalt peamiselt informatsiooni töötlevates arvutites ja digiboksides. Peagi kujundas Kuo VT6009 ITX emaplaadist välja esimese Mini-ITX emaplaadi. Tootjate seas, kes kasutasid väikeste emaplaatide tootmisel Mini-ITX-i sarnast FlexATX-standardit, ei leidnud Mini-ITX suurt poolehoidu.

2001. aasta novembris nägi ilmavalgust VT6010 Mini-ITX emaplaadi prototüüp, mida kasutati samuti väikestes informatsiooni töötlevates seadmetes ja odavamates x86 arhitektuuriga platvormides. Uue emaplaadi võttis turg juba paremini vastu, kuid paljud tootjad suhtusid sellesse jätkuvalt umbusklikult. Sellest hoolimata otsustas VIA uut plaaditüüpi massiliselt tootma hakata. 2002. aasta aprillis müüdi tööstusettevõtetele esimesed Mini-ATX tüüpi emaplaadid EPIA 5000 ja EPIA 800. Põhiline nõudlus Mini-ITX plaatide järele on tööstuslike seadmete ja arvutite tarbeks ning neid müüakse peamiselt kas tervete komponentidena või integreeritult mõnda kindla otstarbega seadmesse. Samuti vastab Mini-ITX emaplaatide ehituskvaliteet tööstuslike seadmete nõuetele ning on loodud kestma väga pikka aega.

VIA on jätkanud Mini-ITX tüüpi emaplaatide tootmist ja tootevaliku laiendamist. Tuntumad esimese generatsiooni plaatideks on PL113, CLE266 ja CN400 kiibistikuga plaadid. Teise generatsiooni plaatideks olid EPIA M, MII, CL, PD, TC ja MS plaadid, mis kõik olid omamoodi kohandatud pisut erinevate turgude jaoks. Enamikul esimese põlvkonna plaatidel kasutati VIA enda arendatud x86 arhitektuuriga ühilduvaid C3, C7, või energiasäästlikke Eden protsessoreid. Uuemad, 2008. aasta mais Mini-ITX 2.0 standardi all valminud emaplaadid on varustatud VIA Nano protsessoritega.[2] Ka teised suuremad tootjad on valmistanud Mini-ITX standardile vastavaid emaplaate, kasutades nendel kas VIA, Inteli, AMD, Transmeta või PowerPC tehnoloogiaid.

Üheks innovaatoriks, kes Mini-ITX tüüpi emaplaadid kodukasutajate seas populaarseks tegi oli Intel, kasutades neil oma Atom seeria protsessoreid, mis lisasid VIA protsessoritega võrreldes märkimisväärselt jõudlust samas voolutarvet tõstmata. Järgnevalt märkasid ka mitmed teised tootjad sedalaadi emaplaatide potentsiaali. Täieliku revolutsiooni tõi endaga aga Hongkongis põhinev firma Zotac, tulles 2009. aastal välja oma tipptasemel Mini-ITX tüüpi emaplaadiga GeForce 9300-ITX WiFi, mis tõestas, et ka sellised väikesed emaplaadid võivad ilma kompromisse tegemata välja anda väga suurt jõudlust.[3][4] Tulemusena toimus Mini-ITX tüüpi emaplaatide arengus suur hüpe ning emaplaadid muutusid tunduvalt võimsamaks. Praeguseks toodavad Mini-ITX emaplaate teiste seas ka sellised suured firmad nagu Zotac, DFI, Intel, MSI ja Gigabyte.

Mini-ITX 2.0 Standard muuda

2008. aasta Computexi maailmanäitusel Taibeis Taiwanil tutvustas VIA Mini-ITX tüüpi emaplaatide uut standardit. Uus standard loodi selleks, et Mini-ITX emaplaadid rahuldaks järjest ressursinõudlikumaks muutuvaid tavakasutaja igapäevategevusi.[5] Versioon 2.0 sätestab järgmised miinimumnõuded:

  • Protsessor: suure jõudlusega ja energiasäästlik x86 arhitektuuriga, nagu VIA Nano protsessor
  • Mälu: vähemalt 2 GB DDR2 SDRAM
  • Kuvaadapter: DirectX 9.0 toetav emaplaadile integreeritud graafika protsessor; DirectX 10.0 tugi läbi laienduskaardi
  • Videoliidesed: 1 VGA port LCD ekraanile; 1 HDMI-liidese tugi läbi laienduskaardi
  • HD-heli: 3 helipistikupesaga kuni 6 kanaliga ruumilise heli tugi
  • Lairiba ühenduvus: 1 Gigabit LAN (kohtvõrk) port
  • Andmesideliidesed: 2 jada-ATA II porti + 1 IDE (PATA) port
  • Perifeeria ühendused: vähemalt 4 USB 2.0 porti
  • Laiendused: 1 PCI Espress ×16 laiendussiini
  • Opsüsteem tugi: Microsoft® Windows Vista®; Microsoft Windows Vista Premium (läbi kuvaadapteri laienduskaardi); Microsoft Windows® XP, peamised Linuxi versioonid nagu Ubuntu, Suse Linux ja gOS.

Thin Mini-ITX muuda

2010. aasta oktoobris tuli Intel välja uue Mini-ITX emaplaadi variandiga, mida esmakordselt esitati 2011. aasta Computexi maailmanäitusel Taibeis Taiwanil. See õhuke Mini-ITX mõõtmetega emaplaat tõi endaga nii mõndagi uut. Kui ennem olid madala profiiliga Mini-ITX plaadid ainult otse emaplaadile joodetud protsessoritega, siis Inteli Thin Mini-ITX plaat sisaldas LGA ühenduspesa, mis toetab kuni 65 W protsessorit ja tagab võimaluse vahetada emaplaadi protsessorit. Samuti kehtestati plaadi A sektoris paiknevatele komponentidele maksimaalseks kõrguse piiranguks 20 mm. Sektori B komponentide maksimaalne kõrgus on määratud vastavalt microATX-i standardiga, milleks on 16 mm. Lisaks soovitab Intel kasutada emaplaadivälist jahutussüsteemi just nagu sülearvutites. Thin Mini-ITX võimaldab kasutada Mini-ITX tüüpi emaplaate veelgi väiksemates arvutites ja seadmetes.[6]

Inteli tehnoloogial põhinevad plaadid muuda

Inteli protsessoritel ja tehnoloogiatel põhinevad Mini-ITX emaplaadid on enim levinud ning neid toodavad enamus Mini-ITX emaplaaditootjaid. Esimese sellise emaplaadiga (i945GTt-VFA) tuli turule AOpen 2006. aastal ning see oli mõeldud eelkõige kodukinodes kasutamiseks. Sellelt võis leida Inteli 479 ühenduspistiku koos Core Solo või Core Duo protsessoriga.[7] Viimane AOpeni toodetud Mini-ITX plaadiks on nMCP7ASt-V, millel on 775 ühenduspesa kas Intel Core 2 Quad, Core 2 Duo või Celeron protsessoriga.[8]

Hiljuti tuli ka Gigabyte turule Mini-ITX emaplaadiga, millel on LGA-1156 ühenduspistik ja toetavad Inteli uusimaid Core i3, i5 ja i7 protsessoreid.[9]

Enamik praegu turul olevatel Mini-ITX emaplaatidel on LGA1155 ühenduspesa koos Inteli Sandy Bridge and Ivy Bridge protsessoritega. Need emaplaadid sisaldavad lisaks protsessorisse integreeritud graafikaprotsessorile ka veel välise graafikakaardi lisamise võimalust.

AMD tehnoloogial põhinevad plaadid muuda

Nagu ka üldise leviku poolest, nii ka Mini-ITX emaplaatide puhul pole AMD protsessorid ja tehnoloogia nii laialdaselt levinud kui Inteli oma. Esimese AMD tehnoloogial põhineva Mini-ITX plaadiga MCP68PVNt-HD, tuli turule jällegi Aopen. Sellel oli AM2 ühenduspesa koos AMD Athlon 64 X2, Athlon 64 või Sempron protsessoriga. Hetkel turul olevad plaadid kasutavad samuti AMD uusimaid protsessoreid ning FM2+ sokkeldust.

Toide muuda

Mini-ITX emaplaadid kasutavad emaplaadile toite toomiseks üldlevinud 20- ja 24-kontaktilist Molex Mini-Fit, Jr. pistikut, ehk ATX pistikut. Võrreldes standardsete emaplaadi toiteplokkidega on Mini-ITX emaplaatidele mõeldud toiteplokid kompaktsemad, energiasäästlikumad ja vaiksemad. Need toiteplokid tarbivad vahelduvpinget vahemikus 100–240 V sagedusel 50–60 Hz ja kasutavad automaatset lülitust.[1]

Tulevik muuda

2013. aasta seisuga on 2.0 standardi nõudmised juba küllaltki tagasihoidlikud. Mini-ITX tüüpi plaate sisaldavad arvutid on juba märgatavalt võimsamad ega jää suurematele ja energianäljastele arvutitele just palju alla. Uutelt Mini-ITX emaplaatidelt võib leida viimase põlvkonna Inteli ja AMD protsessoreid, USB 3.0 porte, SATA 3.0 liideseid, kuni 32 GB DDR3-mälu, spetsiaalselt Mini-ITX plaadile toodetud võimsaid graafikakaarte ning palju muud.[10][11] Suure tõenäosusega näeme ka tulevikus, et tootjad hakkavad järjest enam keskenduma sellistele väikestele emaplaatide tootmisele ja arendamisele nagu Mini-ITX, sest tänapäevase kiire tehnoloogia arenguga on võimalik valmistada aina võimsamaid ja kompaktsemaid arvuteid. Kõigest neli või viis aastat tagasi olid uued nõudlikud videomängud maksimaalse elamuse saamiseks mängitavad ainult suurtel ja võimsatel lauaarvutitel. Praeguseks on need aga juba väikestes ja kergetes Mini-ITX korpustes paiknevatel arvutitel vabalt jooksutatavad. Sellised emaplaadid ja nendest tulenevad arvutite väikesed mõõtmed astuvad aina enam suurtele lauaarvutitele ning nendes kasutatavatele riistvarakomponentidele kandadele.[12]

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Mini-ITX Mainboard Specification White Paper" (PDF). via.com.tw. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13.06.2011. Vaadatud 8.12.2013.
  2. ↑ "VIA Launches VIA Nano Processor Family". via.com.tw. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.05.2008. Vaadatud 8.12.2013.
  3. ↑ "Zotac's GeForce 9300-ITX WiFi motherboard". techreport.com. Vaadatud 8.12.2013.
  4. ↑ "Mini-ITX: Two Cases And Four Motherboards Compared". tomshardware.com. Vaadatud 8.12.2013.
  5. ↑ "Mini-ITX 2.0: The Mini PC Platform of the Future". via.com.tw. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.06.2008. Vaadatud 8.12.2013.
  6. ↑ "Mini – ITX Addendum Version 2.0" (PDF). formfactors.org. Vaadatud 8.12.2013.
  7. ↑ "AOpen i945GTt-VFA review". pcpro.co.uk. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.12.2013. Vaadatud 8.12.2013.
  8. ↑ "AOpen NMCP7AST-V LGA 775 NVIDIA GeForce 9300 HDMI Mini ITX Intel Motherboard". newegg.com. Vaadatud 8.12.2013.
  9. ↑ "GA-P55-USB3". gigabyte.com. Vaadatud 8.12.2013.
  10. ↑ "Mini, but Mighty – the MSI Z87I GAMING AC and GTX760 GAMING ITX Killer Network, Audio Boost and exclusively cool RADAX fan". msi.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 7.12.2013. Vaadatud 8.12.2013.
  11. ↑ "Z87 GAMING Motherboards Continue reading: http://game.msi.com/product/motherboard/z87-gaming". via.com.tw. Originaali arhiivikoopia seisuga 8.12.2013. Vaadatud 8.12.2013. {{cite web}}: välislink kohas |title= (juhend)
  12. ↑ "Why small is the future for desktop PCs". techradar.com. Vaadatud 8.12.2013.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mini-ITX&oldid=6569661"