Mikrofibrill on glükoproteiinidest ja tselluloosist koosnev väga peen fibrill ehk kiud. Taimedes on mikrofibrillid taimerakkude primaarkesta osa.

Taimedes muuda

 
Tselluloosi molekulaarstruktuur

Taimede rakukesta mitsellid moodustavad elastseid niidikujulisi kimpe – mikrofibrille, mille läbimõõt on 10–30 nanomeetri ja pikkus mõni mikromeeter. Üks peamisi taimekesta koostisosi on tselluloos. Tselluloos on polümeer, mis on kokku pandud glükoosijääkidest.[1] Tselluloosimolekulid on mikrofibrillides omavahel ühendatud vesiniksildadega. Kõrgematel taimedel sisaldavad mikrofibrillid ka hemitselluloosi. Mikrofibrillid asetsevad raku esikestas ebakorrapäraselt (isotroopselt), raku teiskestas aga üksteise suhtes kindlas suunas (anisotroopselt), harilikult paralleelselt. Mikrofibrillid omakorda moodustavad umbes 250 nanomeetrise läbimõõduga fibrille.[2]

Viited muuda

  1. Lynne H. Thomas, V. T. (2013, January). Structure of Cellulose Microfibrils in Primary Cell Walls from Collenchyma. Plant Physiology, 161, 465–476. Retrieved from www.plantphysiol.org
  2. Miidla, H. (1984). Taimefüsioloogia õpik kõrgkoolidele. Tallinn: Valgus. Lk 78–79.