Miklós Ybl
Miklós Ybl (6. aprill 1814 Székesfehérvár – 22. jaanuar 1891 Budapest) oli Ungari arhitekt. Ta oli 19. sajandi teise poole Ungari mõjukaim arhitekt. Tema tuntuim teos on Budapestis asuv Ungari Riigiooper (1875–1884).
| Miklós Ybl | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
6. aprill 1814 Székesfehérvár |
| Surmaaeg |
22. jaanuar 1891 (76-aastaselt) Budapest |
| Amet | arhitekt |
Pärast polütehnikumi lõpetamist Viinis sai Yblist 1832. aastal arhitekt Mihály Pollacki assistent. Aastail 1836–1840 töötas ta Henrik Kochi büroos. Seejärel õppis ta Münchenis ja Itaalias. Pärast kodumaale naasmist hakkas ta koostööd tegema Mihály Pollacki poja Ágostiga. Nad renoveerisid krahv Lajos Batthyányle kuulunud Ikervári lossi. Tema esimeseks põhitööks jäi siiski Fóti kirik, mis ehitati aastail 1845–1855.
Tema varajased suured projektid olid romaanipärases stiilis, mõjutatuna idamaistest motiividest. Kuigi romaani kujundeid esineb ka tema hilisemates hoonetes, hakkas ta pärast teist õppereisi Itaaliasse 1860. aastast huvi tundma itaalia renessanss-stiili taaselustamise võimaluse vastu. Seetõttu projekteeris ta mitmeid uusrenessansshooneid. Paljud tema hooned on tänapäevalgi Budapesti linnapildi määravateks elementideks: Püha Istváni basiilika (1867–1891), Várkert Bazár, Ráci ravitermid, endine Fővámház (1871–1874) ning Buda palee troonisaal ja selle Krisztinavárosi-poolne hoonetiib. Samuti ehitati tema juhatusel Austria-Ungari provintsidesse lugematul hulgal kirikuid, kortereid ja losse.
Tema järgi nimetati 1953. aastal asutatud arhitektuurialane ungari aastapreemia.
Välislingid muuda
Miklós Ybl – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis