Ava peamenüü

Mihkel (purjelaev)

(Ümber suunatud leheküljelt Mihkel (laev))

Mihkel oli Ameerikas ehitatud neljamastiline abimootoriga purjelaev, mis oli ühtlasi 1934 - 1940 Eesti suurim purjelaev.

Teoreetiliselt oli suurimaks kunagi Eesti lippu kandnud purjelaevaks 1926 brutoregistertonnine kuunar Viktor, mis aga pärast ostu USA-st juba enne Eestisse jõudmist ja tegelikku kasutuselevõttu uppus. Seega võib Mihklit pidada tegelikult suurimaks kasutuses olnud Eesti purjelaevaks.

AjaluguRedigeeri

Purjelaev algse nimega Josiah B. Chase lasti vette USA-s Kanada piiri lähedal Boothbays 08.01.1921. a. Laev oli ehitatud Atlantic Coast Co tellimusena. See oli üks viimaseid USA-s veesatud suuri 4-mastilisi ookeani-purjelaevu. Aluse kodusadam oli Boston ja viimane kohalik omanik Crowell & Thurlow. Toonased viimased ookeani-kaubapurjelaevad kippusid Boothbays kasutult seisma jääma.

1934. a suvel osteti laev ise kohale sõitnud pärnakast kapteni ja laevaomaniku Kristjan Jurnase poolt Eestisse, kus see sai seni suurimaks purjelaevaks nimega Mihkel. 21. juulil väljuti USA-st pikale sõidule Kopenhaagenisse ja 14. oktoobril väljus laev Pärnust esimesele teenistusreisile Soome.

1940. aastal laev natsionaliseeriti okupatsioonivõimude poolt. 25.-26. augustil 1941. a paigutati Tallinnas purjedeta ja liikumisvõimetu laeva pardale umbes 400 (teistel andmetel isegi 1500) Punaarmeesse mobiliseeritud eestlast. Laev viidi puksiiridega reidile ja seoti ankrupoi külge, et sõita hiljem üldise konvoiga edasi Venemaale. Paisunud tormis tuli ankrupoi põhjast lahti ja meeskond ajas laeva ööl vastu 28. augustit Paljassaare randa, 100 m kaugusele kaldast, kinni. Nõukogude 3 miilitsat lahkusid aga laevalt. Nüüd pääsesid pardal olijad peagi maale, kus käis küll veel lahing viimaste punaste ja linna hõivavate sakslaste ning eestlaste vahel. Teadaolevalt laeval olijaist keegi ei hukkunud.

Saksa okupatsiooni algul tõmmati Mihkel madalikult lahti, remonditi ning arvati 1943 Saksa mereväe koosseisu vahilaevana. 1944. a. jaanuari keskel alustas laev teekonda Tallinnast Saksamaale, kuid uppus tormis 23. jaanuaril Saaremaast läänes.

KirjeldusRedigeeri

Laev oli 4-mastiline abimootoriga kuunar (praamseil-kuunar). Eesmisse masti oli võimalik heisata raapuri.

Põhiandmed:

  • Pikkus: 71,39 m
  • Laius: 12,59 m
  • Mahutavus: 1639 brt
  • Meeskond: 19

VälislingidRedigeeri