Mihhail Šeremetev
Mihhail Borissovitš Šeremetev (1. september 1672 vkj – 23. september 1714) oli Šeremetevite aadlisuguvõsast pärit Venemaa tsaaririigi sõjaväelane ja kindralmajor. Ta osales Põhjasõjas ja Vene-Türgi sõjas.
Elulugu muuda
Mihhail Šeremetev sündis 1. septembril 1672 tulevase kindralfeldmarssali Boriss Šeremetevi ja Evdokia Šeremeteva (sünninimega Chirikova) perekonda. Mihhail töötas nooruses toateenrina.
1701. aasta septembris juhatas Šeremetev oma isa armees 11 000-mehelist üksust, millega ründas Rootsi ligi 550-mehelist väge Võhandu jõe ääres Räpinas. Rootslased avaldasid suurt vastupanu, mistõttu saatis Šeremetev osa oma ratsaväest rootslaste selja taha. Rootsi väed piirati ümber ning hävitati.[1]
1704. aasta 15. juulil sai Šeremetev Astrahani jalaväerügemendi ülemaks.[2] 1706. aasta 29. juunil ülendati ta polkovnikuks.
1711. aasta 12. juulil allkirjastasid Šeremetev ja Pjotr Šafirov Pruti rahu. Lepingu kohaselt saadeti nad Türgi suurvesiiri õukonda pantvangiks. Nende tingimused vangistuse ajal olid kehvad, mistõttu Šeremetevi tervis halvenes.
Mihhail Šeremetev suri 23. septembril 1714 Kiievis.
Viited muuda
- ↑ Lk 169-170 (Kelch, 2009)
- ↑ "К родословию 34-х пехотных полков Петра I". Vaadatud 02.03.2024.
Kasutatud allikad muuda
- Kelch, Christian. Liivimaa kroonika järg. Tõlkinud Ivar Leimus. Toimetanud ja registrid koostanud Kai Tafenau. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. 2009.
- Шереметев, Михаил Борисович. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона. Kd. 23. Lk 184-185. 1911.