Mica Todorović
Mica Todorović (1900–1981) oli Bosnia maalikunstnik, Bosnia ja Hertsegoviina kunstnike ühingu asutajaliige.
| Mica Todorović | |
|---|---|
| Sündinud |
1900 Sarajevo |
| Surnud |
1981 Sarajevo |
| Haridus | Zagrebi kunstiakadeemia |
| Tegevusala | maalimine |
| Tuntud teoseid | "Jasenovaci ja Gradiška viimased ohvrid" |
Elukäik muuda
Todorović sündis Sarajevos 1900. aastal.[1] Ta õppis tütarlaste keskkoolis ja 1920. aastal astus Zagrebi kunstiakadeemiasse, kus ta oli oma klassis ainuke naine.[2] Ta lõpetas 1926. aastal ja naasis Sarajevosse,[2] mis oli igasuguse kujutava kunsti keskus.[3] Seejärel reisis ta Itaaliasse, kus õppis renessansi kunsti.[4] Teise maailmasõja ajal vangistati teda Stara Gradiška koonduslaagris ja küüditati hiljem Austriasse sunnitööle. Aastal 1945 oli ta Bosnia ja Hertsegoviina kunstnike ühingu asutajaliige. Ta oli ka esimene naine, kes oli Bosnia ja Hertsegoviina Teaduste ja Kunstide Akadeemia täisliige, samuti Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia liige. Ta oli ka üks esimesi professoreid Sarajevo tarbekunstikoolis, kus ta töötas kuni pensionile jäämiseni. Ta suri 1981. aastal ja on maetud Bare'i kalmistule.[2]
Looming muuda
Todorovići esimene näitus toimus Inglismaal 1930. aastal.[5] Sotsialistina sai ta sideme kollektiiviga Zagreb Zemlja, kellega koos eksponeeris töid Ljubljanas ja kogu Euroopas.[1] Grupp koosnes naivistlikes stiilides tegutsevatest kunstnikest, kes soovisid esindada töölisklassi elu.[6] Aastal 1932 naasis ta Sarajevosse ja oli Jugoslaavia Kommunistliku Partei liige. Alates 1937. aastast töötas ta peamiselt värvidega ja arendab tugevat värvisilma.[4]
1945. aastal andis ta ainsa kunstnikuna tunnistusi sõjakuritegude väljaselgitamise riiklikus komisjonis Belgradis, kus tõenditena kasutati tema joonistusseeriat "Jasenovaci ja Gradiška viimased ohvrid", mis kujutab elu koonduslaagrites.[2] Pärast Teist maailmasõda kaovad tema loomingust inimfiguurid ja ta ammutab inspiratsiooni teda ümbritsevatest objektidest.[4] Vaatamata ühisele eksponeerimisele Jugoslaavias ja iseseisvalt Euroopas, toimus Todorovići esimene isikunäitus Belgradis alles 1954. aastal. Järgmised näitused toimusid 1962. ja 1975. aastal Sarajevos ning 1968. aastal veel Belgradis.[1]
1959. aastal on maal Veneetsia, mis on enamasti valgetes toonides, tema stiilis pöördepunkt ja ta siseneb oma karjääri valgesse faasi. Alates 1962. aastast areneb tema töö uuesti, seekord hõlmates nii õlipastellid kui ka värvi.[4] 1980. aastal toimus Bosnia ja Hertsegoviina Rahvusgaleriis tema töö retrospektiiv.[2] 2019. aastal eksponeeriti Todorovići joonistusi, mis on loodud aastatel 1929–1933, näitusel ka Bosnia ja Hertsegoviina Rahvusgaleriis.[7] Galerii kollektsioonis on üle 300 tema teose, millest mõned on püsiekspositsioonis.[4][8]
Kadunud teosed muuda
1992. aastal hävis Oslobođenje ajalehele kuulunud kümnekorruseline hoone ning kaotuste hulgas olid ka Todorovići tehtud fotod.[9]
Tunnustus muuda
- Rahvateenete orden – Kuldtäht
- Tööorden – punane lipp
Mälestuse jäädvustamine muuda
Tänav Goricas Sarajevo piirkonnas, kus ta elas, kannab tema nime.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Mica Todorović - Jedna od najvećih bosanskohercegovačkih umjetnica". Impuls (bosnia). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2021. Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Dženeta (5. november 2018). "Mica Todorović je bila Sarajka i prva članica Akademije nauka BiH". Sarajke.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2021. Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ Calic, Marie-Janine (10. juuni 2019). The Great Cauldron: A History of Southeastern Europe (inglise). Harvard University Press. Lk 547. ISBN 978-0-674-98392-2.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Mica Todorović | UGBiH.ba" (Ameerika inglise). Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ "Mica Todorović - Jedna od najvećih bosanskohercegovačkih umjetnica". Impuls (bosnia). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2021. Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ Rowlands, Marc. "27 incredible images from the current Zemlja exhibition". Time Out Croatia (Briti inglise). Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ "SMICALICE – Mica Todorović's Drawings 1929-1933 | UGBiH.ba" (Ameerika inglise). Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ "Permanent Exhibition: Intimacies of space | UGBiH.ba" (Ameerika inglise). Vaadatud 8. aprillil 2021.
- ↑ Dizdarević, Zlatko (1993). Sarajevo : a war journal. Internet Archive. New York : Fromm International. Lk 91. ISBN 978-0-88064-149-4.