Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium

Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium oli metsanduslik teadusasutus Eesti NSV-s, Eesti Metsainstituudi eelkäija.[1]

Ajaloost

muuda

Ülo Tamm (EMI teadussekretär 1977–1982) meenutab[2], kuidas 1960. aastate alguses tekkis Nõukogude Liidus suund lähendada teaduslike uurimistööde temaatikat praktikale. Muidugi tuli sama teha ka Eesti metsanduses ning ENSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse alluvusse asutati 1963. aastal Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratoorium (juhataja Ivar Etverk).

Ülo Tamme teadustöö oli juba varem keskendunud paplitele ("Paplid, nende kultuurid ja haigused Eesti NSV-s", kaitstud 1965. a). 1966. aastal Metsanduse Teadusliku Uurimise Laboratooriumis koostatud teadusliku uurimistöö põhjaliku eestikeelse plaani üks kolmest põhiteemast, "Majanduslikult väärtuslike puuliikide selektsioon" jäi Ülo Tamme arendada. Alateema oli haava ja paplite selektsioon. Kuna selgus, et paplid Eesti metsadesse ei sobi, asuti haaba täpsemalt uurima. Haava geneetika ja kromosoomide määramiseks oli tollase metoodika kohaselt vaja noori lehti või arenevat sigimikku. Ülo Tamm:

"Omaette katsumuseks kujunes üle 30-meetrise kõrgusega ja umbes 1-meetrise läbimõõduga puude otsast pungade-võrsete kättesaamine. Otsustasin selleks otstarbeks kasutada jahipüssi ja võrsed võrast alla tulistada. Tegin metsas "kõva sõda", sest võrsed jäid kooreribaga kinni ja ei tahtnud kuidagi alla kukkuda. Suure paugutamise peale ilmus peagi kohale metsavaht, kellele tegi tõsist heameelt, et tegemist ei olnud salakütiga, vaid kiindunud teadustöötajaga."

Materjal saadi siiski kätte lähedalasuva peenema kuuse langetamisega haava najale. Kuuske pidi sai üles ronida ja võrseid koguda.

Laboratoorium likvideeriti 1969. aastal ning asutati Eesti Metsainstituut.

Viited

muuda
  1. Ajalooarhiiv. Eesti Metsanduse ja Looduskaitse Instituut - EAA.5390 (vaadatud 5.09.2016)
  2. Mälestusi Eesti metsaloo radadelt. Koostaja Lembitu Twerdianski, Kullamaa 2016 (lk. 81-)