Metsaühistu
Metsaühistu on piirkondlikke ja ühiste huvidega metsaomanikke koondav organisatsioon, kus pakutakse metsanduslikku nõustamist ja mitmesuguseid metsamajanduslikke teenuseid.
Metsaseadusega on määratud, et metsaühistu on mittetulundusühing või tulundusühistu, mille põhikirjaline tegevus on metsa majandamine ning mille liikmed on füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaad.
Eestis on ligi 30 aktiivselt tegutsevat metsaühistut. Metsaühistute kontaktid on koondatud erametsaportaalis.[1]
Metsaühistu peamised teenused liikmetele muuda
- Organiseerida piirkonnas ühiste huvidega metsaomanikud
- Metsaomanike nõustamine, nõustamisteenuse osutamine
- Ühistegevus, ühisürituste organiseerimine (kokkusaamised, väljasõidud, konkursid, võistlused)
- Teabe edastamine metsaomanikele, teabepäevade korraldamine
- Abistab toetuste taotlemisel, toetuse taotluste koostamine (EMK, PRIA)
- Huvide kaitse kohalikul tasandil (jahiõigus, keskkonnakaitselised piirangud jms)
- Ühise majandustegevuse korraldamine (näiteks puidu ühismüügi organiseerimine, liikmete koostöö organiseerimine metsatööde korraldamisel jne)
Liikmed muuda
Metsaühistu liikmeks saavad astuda kõik füüsilised ja eraõiguslikud juriidilised isikud, kellel on metsamaa. Eestis on umbes 113 000 erametsaomanikku, kelle seas metsaühistutega liitunuid üle 12 tuhande. Seevastu ühistutesse koondunud metsaomanike omandis oleva erametsamaa pindala on üle 500 000 ha ehk pea pool erametsamaa kogupindalast (aastaraamatu Mets 2016 andmetel on erametsamaa pindala üle 1 miljoni hektari).
Metsaühistu juhtimine muuda
Metsaühistud tegutsevad enamasti mittetulundusühingutena või tulundusühistuna, mille kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek, mis otsustab nii põhikirja muutmist, määrab ja kutsub tagasi juhatuse liikmeid ning kinnitab majandusaasta aruande. Üldkoosolekul otsuste tegemisel on igal liikmel üks, teistega võrdne hääl.