Metamudel (suuline kommunikatsioon)

Metamudelid võimaldavad kindlaks määrata ja reageerida kõnes kasutatud probleemsetele sõnalistele väljendustele (seotud piirangute, mittemõistmise ja segadusega). Metamudeleid kasutatakse kuuldu täpsustamiseks.

Metamudelite olemus muuda

Metamudelis on täpsustamist vajavad sõnalised väljendused jagatud kategooriatesse. Iga kategooria puhul on välja toodud, missugused küsimused aitavad täpsustada või selgitada ebaselgeid väljendusi ja/või esitavad väljakutse tõenäolisele piirangule, et seda uurida.

Metamudeli idee aluseks on Noam Chomsky keele süva- ja pinnastruktuuri käsitlus^[1]. Pinnastruktuuriks peetakse välja öeldud (või kirjutatud) sõnu, mis on mõtlemise ja keele süvastruktuuri teisenduseks. Kui pinnastruktuur tähendab sõnu, millega end väljendame, siis süvastruktuuri all mõeldakse nende sõnade tähendusi konkreetse inimese jaoks. Teel süvastruktuurist pinnastruktuuriks toimub Chomsky arvates rida teisenemisi ehk algne mõte läbib nn filtrid.

Uurides F. Perlsi, V. Satiri ja Milton H. Ericksoni suhtlemismudeleid, töötasid R. Bandler ja J. Grinder^[2] ^[3] välja metamudelid. Nad leidsid, et kindlasti toimuvad süvastruktuurist pinnastruktuuri liikumisel kustutamise, üldistamise ja moonutamise protsessid.

Erinevate protsesside puhul soovitatakse kasutada erinevaid täpsustavaid küsimusi^[3]^[2].

Kustutamise puhul muuda

Kustutamisega on tegemist siis, kui tekstist jäetakse välja osa sõnu või nad asendatakse asesõnadega, tegusõnad nimisõnadega.

Nimisõna kustutamise puhul (nt Räägiti, et …, Kunagi teeme …, Ta tekitab probleeme jms) tasub täpsustada kes-mis-kus-millal-(täpselt, just)küsimustega, nt Kes täpselt rääkis …? Millal me teeme? Mis probleeme ta täpsemalt tekitab? Jms

Tegusõnade (mittespetsiifiliste verbide) kustutamise puhul, nt Ta kiusas mind, Kui ta parandab oma suhtumist … jne puhul sobib täpsustamiseks kuidas-küsimus, nt Kuidas ta sind just kiusas? Kuidas ta siis suhtub? Jne

Kustutamisel omadussõnade puhul (mõõdupuuta võrdlused) nt Ta on ilusam …, Teiste rahulolematust oleks vähem … jne puhul võib täpsustamine olla ka pikem, nt Kellega võrreldes ilusam? Kuidas aru saad, et ilusam? Missuguse rahulolematusega seoses? Kuidas aru saada, et on vähem? Jne

Ka arvamuste esitamine faktidena kuulub kustutamise alla, nt Hea on püsiv. Laps räägib siis, kui kana pissib. Niimoodi on õige seda tööd teha jne Täpsustakse kuidas-küsimusega: Kuidas sa tead, et ….?

Moonutamise puhul muuda

Moonutamise puhul seotakse erinev info rääkijale sobival viisil kas tema hoiakute, teadmatuse vm põhjusel.

Tõlgendamine kui moonutamine kõlab nt Ta ei vastanud mu sõnumile, ju on vihane. Ta ei vaadanud mulle otsa, ta ei armasta mind enam jne Täpsustamiseks sobib küsimuse vorm Kuidas x tähendab y? Nt Kuidas see, et ta ei vastanud, tähendab, et ta on vihane? Kuidas tema mitteotsavaatamine tähendab, et ei armasta enam? Jne

Süüdistamiste all mõeldakse moonutamist, kus inimene kannab oma tunded teisele üle, nt Sa tegid mind kurvaks. Sa ajasid mind vihale jne. Täpsustatakse küsimusega Kuidas ma seda tegin? Nt Kuidas ma sind kurvaks tegin? Kuidas ma sind vihale ajasin?

Moonutamised, mis kõlavad nagu mõtete lugemine (nt Ma näen su näost, et sa ei …, Ma tean, et sa ei taha ….) või iseenesest mõistetavaks pidamised, (nt Kool peab algama hommikul. Sa oled sama loll kui kogu su perekond) vajavad täpsustamiseks Kuidas sa tead? -tüüpi täpsustavat küsimust (nt Kuidas sa tead, et kool just hommikul peab algama? Kuidas sa tead, et ma olen sama loll kui mu perekond?).

Üldistamise puhul muuda

Üldistamiste all mõeldakse erineva, näiliselt juhuslikult valitud info kokkusobitamist, ka järelduste tegemist mingist üksikjuhtumist tulenevalt.

Väited, mis algavad sõnadega kõik, alati, mitte keegi, mitte kunagi vms on tõenäoliselt üldistused. Selguse saamiseks tasub kasutada esitatud väite kordamist küsimuse vormis ja seejärel uurida, kas tegemist on erandi või reegliga. Nt R: Alati, kui mina lähen sööma, on salat otsas. K: Alati? Kas kunagi on olnud nii, et oled läinud sööma ja salat on saadaval? R: Mitte kunagi minul ei vea! K: Mitte kunagi? Kas kunagi on sul milleski ka vedanud?

Laused, mis sisaldavad fraase peab/pean, ei saa/ei tohi, tuleb teha annavad samuti alust täpsustamiseks, nt Kodutöö tuleb õigeks ajaks esitada. Ei tohi valetada! Täpsustamiseks võib sobida kaheosaline küsimus, kus esimene küsib info allikat ja teine tagajärgi, nt Kuidas sa tead, et tuleb? Mis juhtub, kui ei esita õigeks ajaks? või: Kuidas sa tead, et ei tohi valetada? Aga mis siis juhtub, kui ikkagi valetad?

Soovitus muuda

Tasub meeles pidada, et täpsustamine ei ole alati kõige mõistlikum tegevus usaldussuhte loomiseks. Selline täpsustamise viis sobib kasutamiseks keerukates, mitmekihistes olukordades, ka siis, kui rääkijal on probleem.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Chomsky, N. (2006). Language and Mind. Cambridge University Press.
↑ ^2,0 ^2,1 Bandler, R., Grinder, J. (1975). The Structure of Magic I: A Book About Language and Therapy. Palo Alto, CA: Science & Behavior Books.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^3,0 ^3,1 Bandler, R., Grinder, J. (1975). The Structure of Magic II: A Book About Communication and Change. Palo Alto, CA: Science & Behavior Books.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1] Chomsky, N. (2006). Language and Mind. Cambridge University Press.

[:0-2] 2,0 ^2,1 Bandler, R., Grinder, J. (1975). The Structure of Magic I: A Book About Language and Therapy. Palo Alto, CA: Science & Behavior Books.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[:1-3] 3,0 ^3,1 Bandler, R., Grinder, J. (1975). The Structure of Magic II: A Book About Communication and Change. Palo Alto, CA: Science & Behavior Books.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[1]

[2]

[3]