Merilin Kiviorg
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
Merilin Kiviorg (sündinud 21. märtsil 1973) on eesti õigusteadlane.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvusvaheline avalik õigus, inimõigused ja põhivabadused, rahvusvaheliste inimõigusinstrumentide siseriiklik mõju, rahvusvaheliste inimõiguste regionaliseerumine, inimõigused ja julgeolek ning riik ja religioon.
Haridustee muuda
Merilin Kiviorg sai Tartu Ülikoolist 1996. aastal õigusteaduse bakalaureusekraadi (LLB) ja 2000. aastal lõpetas õigusteaduse magistriõppe summa cum laude. 2011. aastal kaitses ta Oxfordi Ülikooli õigusteaduskonnas doktorikraadi teemal "Freedom of Religion or Belief - the Quest for Religious Autonomy" (juhendaja Sandra Fredman). [1] Tema doktoriõpet toetasid prestiižikas Oxfordi Ülikooli fond (Scatcherd European Scholarship), Haridus- ja Teadusministeerium / Sihtasutus Archimedes Kristjan-Jaagu stipendiumiga, Eesti Üliõpilaste Toetusfond USAs ning Estonian Educational Trust Londonis.
Täiendavalt on Kiviorg läbinud Kesk-Euroopa Ülikooli õigusteooria ja kohtuliku järelevalve kursuse, Euroopa Nõukogu ja Helsingi Komitee inimõiguste praktikumi, Åbo Akademi Ülikooli inimõiguste kursused ning Oxfordi Ülikooli õppejõu koolituse. Ta on teadustööd teinud nii Helsingi Ülikooli kui ka Oxfordi Ülikooli õigusteaduskondades. [1] 1999 – 2000 oli ta Briti valitsuse stipendiumiga Oxfordi Ülikooli õigusteaduskonnas ja Sommerville'i kolledžis teadur (British Foreign Commonwealth Office/Chevening Scholar).
Töökäik muuda
Merilin Kiviorg oli aastatel 1996–1999 SA Eesti Õiguskeskus jurist ja programmi koordinaator, 1998–2001 töötas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas rahvusvahelise ja Euroopa õiguse assistendina ning 2001–2007 rahvusvahelise ja EÜ õiguse lektorina. Aastatel 2001–2005 oli ta SA Eesti Õiguskeskuses projektijuht ning 2005–2006 Oxfordi Ülikooli rahvusvahelise õiguse tuutor ja assistent. 2007–2008 tegeles ta SA Eesti Õiguskeskuses Riigikohtu lahendite analüüsiga.
2009–2010 oli Kiviorg teadur (Max Weber Fellow) Euroopa Ülikool-Instituudis (European University Institute) Itaalias ning 2010–2012 Oxfordi Ülikooli Wolfsoni Kolledžis. Aastatel 2012–2015 oli ta Oxfordi Royale Academy poliitika ja rahvusvaheliste suhete õppejõud.
Alates 2014. aastast on ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse vanemteadur. [1]
Teaduskorralduslik tegevus muuda
Ta on tegutsenud eksperdina Eesti riigiasutuste juures põhivabaduste / usu- ja veendumusvabadusega seotud küsimustes. Kiviorg oli 1999–2000 Siseministeeriumi kirikute ja koguduste seaduse töörühma liige ja 1999–2012 Eesti Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsiooni liige. Aastatel 2013–2014 oli ta ajakirja Review of Central and East European Law (special issue) toimetuskolleegiumi liige, 1999–2017 mitmete rahvusvaheliste konverentside (pea)korraldaja.
Ta on alates 1998. aastast Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi, 2007. aastast International Consortium for Law and Religion Studies (ICLARS) ning 2010. aastast Euroopa Haridusõiguse ja -Poliitika Assotsiatsiooni liige ning 2018. aastast The Association for the Advancement of Baltic Studies liige.
2016. aastal valiti ta OSCE/ ODIHR usu- ja veendumusvabaduse ekspertide paneeli liikmeks (OSCE/ODIHR Member of the Panel of Experts on Freedom of Religion or Belief). Alates 2017. aastast on ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu liige. 2004. aastal valiti ta European Consortium for Church and State Research (ECCSR) liikmeks ning 2018. aastal ECCSR presidendiks. 2019. aastast on ta European Society of International Law ja Õiguskantsleri Inimõiguste Nõukoja liige. [1]