Mellotron on alates 1960. aastate algusest Suurbritannias Birminghamis Mellotronicsi toodetud polüfooniline elektromehaaniline ja sämplipõhine (ingl sample playback) iseloomuliku helipildiga analoogklahvpill.

Mellotroni peetakse esimeseks sämplipõhiseks pilliks, kuigi selleks on Chamberlin, mille alusel mellotron on loodud. Arvamus on ilmselt tingitud asjaolust, et mellotron on lihtsalt laiemalt kasutusel ja levinud.

Klahvi vajutamisel surutakse lint vastu helipead ning linti hakatakse maha mängima

Mellotroni vahetatavad helipangad on salvestatud magnetlintidele, mis töötavad lineaarselt ja paralleelselt, mitte luupides, nagu tihti on arvatud. Iga lindi pikkus oli umbes 8 sekundit ja need sisaldasid flöötide, viiulite, vaskpuhkpillide, inimhäälte jne sämpleid ning näiteks ka samplitud lugude juppe.

Iga klahvi alla kuuluvad taasesitusmagnethelipead võimaldasid mängida eelsalvestatud (inglise pre-recorded) hääli, mis tähendab, et mellotroniga ei saanud salvestada, vaid ainult taasesitada lintidele salvestatut.

Mellotroniga saab erinevaid instrumente imiteerida vägagi usutavalt, kuna mehaanilised eripärad (lindi käima tõmbamise jõnksatus jms) sarnanevad naturaalpillide mängimisel tekkivate mehaaniliste vigadega, mis teevad mellotroni kõla pillipäraseks.

Mellotroni tuntumad mudelid on MI, MII ja M400. MI ja MII on suuremõõtmelised, stuudios kasutatavad kahe klaviatuuriga instrumendid, millega saab imiteerida paljusid pille ja pillikooslusi (viiulit, viiuliorkestrit, flööti, kitarri, klaverit, orelit jm) ning sisaldavad ka rütmigrupi imitatsioone, mida saab juhtida vasaku klaviatuuri abil. M400 on väiksem, portatiivne instrument, mis imiteerib viiuliorkestrit, flööti ja isegi inimkoori. M400 kasutasid mitmed 1970. aastate rokkansamblid kontsertidel.

Mellotron

Mellotroni tüüpiline helipilt on näiteks biitlite loos "Strawberry Fields Forever".

Iga klahvi all olev helipea ja rullik puhkeasendis

Tuntud mellotroni kasutajaid

muuda

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda