E-posti klient
E-posti klient (ka e-posti klientrakendus, meiliklient, e-posti programm) on arvutiprogramm, mis võimaldab võtta vastu, koostada, saata ja hoida mälus ühe või mitme kasutaja e-kirju.[1]
Populaarsemad töölaua e-posti kliendid on tänapäeval Microsoft Outlook, Apple Mail, Mozilla Thunderbird, Evolution ja Windows Mail. Kõige kasutatavamad mobiiltelefonide ja nutiseadmete e-posti kliendid on Apple iPhone, Apple iPad, Google Android.[2]
Veebirakendusi, mis võimaldavad sõnumeid hallata, koostada ja vastu võtta, käsitletakse mõnikord samuti e-posti klientidena, aga tavaliselt neid nimetatakse veebimeilideks. Populaarseimad on Gmail, Windows Live Mail, Hotmail, Outlook.com ja Yahoo! Mail.[3]
Sõnumite vastuvõtmine meilipostkastist
muudaE-kirjad asuvad kasutaja meilipostkastis meiliserveris. Nende lugemiseks on meilikliendil kas juurdepääs otse kasutaja meilipostkasti või teeb programm päringu, et kirjad kasutaja arvutisse alla laadida. Meiliklient saab ühenduda mitme meilipostkastiga samal ajal. Samuti saab määrata, kas sõnumite allalaadimine toimub automaatselt mingi intervalli tagant või kasutaja teeb seda käsitsi.[1]
Kasutaja meilipostkastiga võib ühendust saada kahel viisil. POP-protokoll võimaldab kasutajal sõnumeid ühekaupa alla laadida ja kustutab neid serverist ainult siis, kui need on edukalt arvutisse salvestatud. POP3 on protokoll, kus e-posti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse internetiteenuse pakkuja meiliserveris. Kui saabuvad uued sõnumid, laadib kasutaja või meiliklient need teenusepakkuja serveri postkastist arvutisse. Siiski ei ole võimalik märgistada spetsiifilisi sõnumeid, nagu nähtud, vastatud või edastatud ehk POP-protokoll ei ole mugav kasutajatele, kes soovivad samale meilile erinevatelt masinatelt ligi pääseda. See osa elektronposti aadressist, mis asub @-märgi järel on POP3 hostiaadress.[4]
Alternatiivprotokolliks on internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP), mis annab kasutajale juurdepääsu meiliserveris hoitavatele e-posti sõnumitele ja võimaldab hallata neid nii, nagu asuksid nad kasutaja arvutis. Kasutaja saab serveris luua uusi kaustu ja alamkaustu ning sõnumeid nendesse laiali paigutada. Samuti on võimalik neid kaustu ümber nimetada ja kustutada, laadida sõnumeid alla osade kaupa (näiteks laadida alla ainult sõnumi tekstiosa, pildid või manused) ja teostada otsinguid. Erinevalt POP-protokollist saab sõnumeid märkida (loetud, vastatud) ning sõnumite allalaadimisel jäävad originaalid serverisse alati alles. Kasutaja arvutisse laaditakse alla koopiad. Tänu sellele saavad mitu kasutajat samal ajal kasutada üht ja sama meilikontot erinevate internetiühenduste kaudu. Praegu on kasutusel neljas versioon IMAP4. Enamik meilikliente toetab nii POP3- kui ka IMAP-protokolli.[5]
Sõnumite saatmist need protokollid ei võimalda, selleks on ette nähtud SMTP-protokoll. [5]
Sõnumi koostamine
muudaSageli sisaldavad meilikliendid teksti muutmiseks ja kuvamiseks graafilist kasutajaliidest. Mõned rakendused lubavad kasutada programmivälist tekstiredaktorit. Meilikliendid vormistavad päiseid ja kehasid vastavalt protokollile RFC 5322 ning mittetekstilise sisu ja manuste redigeerimiseks universaalset internetiposti laiendust (ingl Multi-Purpose Internet Mail Extension, MIME). Päised sisaldavad sihtpunkti välju To, Cc ja Bcc; saatja välja From, mis viitab sõnumi autorile; Sender, juhul, kui on mitu autorit, ning Reply-To, kui vastused peavad olema adresseeritud teise meilipostkasti. Et kasutajat paremini sihtpunkti väljadega aidata, toetavad paljud meilikliendid üht või mitut aadressiraamatut ja/või saavad kasutada lihtsustatud kataloogisirvimise protokolli (LDAP) kataloogiteenustele juurdepääsuks. Saatja väljadel võivad meilikliendid toetada mitut identiteeti.[6]
Meilikliendi seaded nõuavad iga kasutaja identiteedi kohta pärisnime, e-posti aadressi ja mõnel juhul ka LDAP-serverite nimekirja.[6]
E-kirjade saatmine serverisse
muudaE-posti klient võimaldab e-kirju ka koostada ja saata. Tavaliselt on meiliklient seadistatud automaatseks ühendamiseks kasutaja meiliserveriga, mida tüüpiliselt tehakse kas meiliesitusagendiga (ingl mail submission agent, MSA) või meiliedastusagendiga (ingl message transfer agent ehk MTA). Mõlemad on SMTP variatsioonid. Meilikliendid, mis kasutavad lihtsat meiliedastusprotokolli, loovad autentimiseks laiendi, mida meiliserver kasutab saatja autentimiseks. See meetod kergendab modaalsust ja mobiilset andmetöötlust. Varasemat tehnoloogiat kasutades pidi meiliserver ära tundma kliendi IP-aadressi, näiteks nii et klient kasutab sama arvutit ja sisendaadressi 127.0.0.1, või kui kliendi IP-aadress kuulub samale internetiteenuse pakkujale, kes pakub nii internetiühendust kui ka meiliteenuseid.[7]
Meilikliendi seaded nõuavad eelistatud meiliserveri nime või IP-aadressi, pordi numbrit (25 meiliedastusagendi puhul (MTA), 587 meiliesitusagendi puhul (MSA)) ning kasutajanime ja parooli autentimiseks. Samuti on mittestandardne port 465 transpordikihi turbeprotokolli (SSL) abil krüpteeritud SMTP-seanssidele, mida paljud kliendid ja serverid toetavad tagasiühilduvuse huvides.[7]
Krüpteerimine
muudaKrüpteerimata võib kasutaja e-posti tegevus olla nähtav kolmandatele isikutele. E-posti krüpteerimine tagab privaatsuse, mida saab luua meiliseansside, meili keha või mõlema krüpteerimisel. Ilma selleta saab iga internetiühendusega ja vastavate töövahenditega võõras jälgida kasutaja e-posti tegevust ja võib kätte saada kasutajanime ja parooli. Jälgijateks võivad olla näiteks riiklik järelevalve või teised kasutajad krüpteerimata traadita võrgus, näiteks internetikohvikus.[8]
Meiliseansside krüpteerimine
muudaKõik asjakohased meiliprotokollid võimaldavad krüpteerida kogu meiliseansi, et kasutajanime ja parooli kaitsta. See on väga soovitatav kasutajatele, kes kasutavad tihti krüpteerimata traadita võrke ning siis, kui internetiteenuse pakkuja ei ole usaldusväärne. E-kirjade saatmisel saavad kasutajad kontrollida krüpteerimist ainult esimesel saatmisel meilikliendist meiliserverisse. Järgnevatel saatmistel võivad sõnumid olla krüpteerimata sõltuvalt edastusserveri üldisele konfiguratsioonile ja vastuvõtuserveri tehnilistele võimalustele.[8]
Krüpteeritud meiliseanssidel edastatakse sõnumeid nende originaalvormingus, mis on kasutaja kohalikus meilipostkastis ja sihtserveris olev tavaline tekst või krüpteeritud keha.[8]
Meili keha krüpteerimine
muudaKrüptograafiliste võtmete haldamiseks kasutatakse tavaliselt kas S/MIME või OpenPGP avaliku võtme krüpteeringut. Mõlema puhul on krüpteeritud ainult meili keha. Päiseväljad, sealhulgas koostaja, adressaadi ja teema väli, ei ole krüpteeritud.[8]
Veebimeil
muuda
Pikemalt artiklis Veebimeil
Lisaks töölaua meiliklientidele on olemas ka veebipõhised meilirakendused. Veebimeilil on mõned eelised. Näiteks võimalus saata ja võtta vastu e-kirju veebibrauseri kaudu, saades hakkama ilma meilikliendi kui arvutiprogrammita.[3]
Mõned veebilehed on eraldi pühendatud meiliteenustele, näiteks AOL, Gmail, Outlook.com, Windows Live Mail, Hotmail ja Yahoo! Mail. Paljud internetiteenuse pakkujad see-eest tagavad veebimeiliteenuse osana internetiteenuse paketist. Peamiseks veebimeili puuduseks on üldine võimetus alla laadida meilisõnumeid ja koostada või töötada sõnumite kallal ilma internetiühenduseta. Samas Gmail pakub teenust Offline Gmail, mis on Google Chrome'i laiendus, ning seal on ka muid tööriistu veebimeili osa funktsionaalsuse integreerimiseks operatsioonisüsteemi (näiteks sõnumite koostamine sõnumi-API (MAPI) abil otse kolmanda osapoole rakenduste kaudu).[9][3][2]
Mobiiltelefonide ja nutiseadmete meilikliendid
muudaMobiiltelefonide ja nutiseadmete meilikliendid on tänapäeval kõige populaarsemad. Need on näiteks Apple iPhone'i, Apple iPadi ja Androidi seadmete meilikliendid.[2]
Sõnumite hoidmine serveris
muudaSõnumite hoidmisel serveris, nii POP3- kui ka IMAP-protokolli vahendusel, on nii eeliseid kui ka puudusi.[10]
- Eelised
- Sõnumitele võib juurde pääseda erinevatest arvutitest kasutades erinevaid meilikliente.
- Tavaliselt tagab server ka andmete ja failide varukoopiad.[10]
- Puudused
- Aeglase ühenduse puhul võib pikkade sõnumite saamine võtta palju aega.
- Võivad tekkida privaatsuse puudused, kuna pikaajaline sõnumite hoidmine serveris suurendab võimalust, et IT-töötajad saavad nendeni juurdepääsu.[10]
Populaarsemad programmid
muuda2014. aasta septembri seisuga oli e-kirjade avamise järgi (927 miljonit e-kirja) populaarsemate veebimeilide ning töölaua ja nutiseadmete meiliklientide esikümme järgmine:[2]
|
|
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 E-mail client. Technopedia, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Email Client Market Share. Litmus, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Webmail. Safire.net, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ Postkontoriprotokoll 3. e-Teatmik, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ 5,0 5,1 Internetisõnumitele juurdepääsu protokoll (IMAP). e-Teatmik, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ 6,0 6,1 Internet Message Format. Qualcomm Incorporated, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ 7,0 7,1 Message Submission for Mail |accessdate. Qualcomm Incorporated, 5.10.2014.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 How to Encrypt Your Email and Keep Your Conversations Private. LifeHacker, 5.10.2014.
- ↑ MAPI Extension for Webmail accounts. MAPI4Webmail, Affixa, vaadatud 5.10.2014.
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Is IMAP Right for Me?. IT Services, Stanford University, vaadatud 5.10.2014.