Marie Sepp
Marie Sepp (1862–1943), tuntud ka kui Kõue Marie, oli Eesti rahvalaulik ja rahvaluulekoguja Viljandimaalt Kolga-Jaani kihelkonnast.[1]
Sepp sündis Võrtsjärve põhjakalda paigus Soosaare vallas.[1] Ta isa Hans Kõu oli lähipiirkonnas ainuke mees, kes jõudis pärast 21-aasta pikkust nekrutiteenistust Vene Keisririigi armees tervena koju tagasi. Mõisateenijast ema õpetas Mariele tollastest laulikutest nii kiriklikke kui ilmalikke laule ja lugemist. On teada, et nelja-aastaselt oskas Marie lugeda, misjärel õpetas isa talle kirjutamist. Soosaare vallakoolis paistis ta silma nii oma kirjutamisoskuse kui vaimsete võimete poolest, kuid sai seal kokku käia ainult 11 nädalat.[2]
Leeriskäimise järel töötas ta aastatel 1897–1886 teenijana regilaulik Mari Pärtensi perele kuuluvas Purtsi ehk Eessaare talus Vissuvere külas.
1937. aastal salvestati 17 regilaulu Riigi Ringhäälingus, hiljem saatis Sepp ise Muusikamuuseumile tema kogutud ja üles kirjutatud pärimusmaterjali.[1] regilaulik Mari Pärtensi elulookirjelduse.
Temalt salvestatud lõikuslaulu "Väljad karja käia" ja lüro-eepilist regilaulu "Ema haual" on hiljem pärimusmuusikaansambel Duo Ruut.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Marie Sepp". Eesti rahvamuusika antoloogia. Eesti Kirjandusmuuseum. 2016. Vaadatud 18. juuli 2020.
- ↑ Oras, Janika. "Laulik jutustab laulikust. Marie Sepa elulooesitused suulise ja kirjaliku kultuuri piiril". Keel ja Kirjandus (8–9): 634–650. ISSN 0131-1441.
Välislingid muuda
- "Väljad karja käia" Marie Sepa esituses. Eesti rahvamuusika antoloogia
- "Ema haual" Marie Sepa esituses. Eesti rahvamuusika antaloogia