Maratoni lahing

Maratoni lahing
	Osa Esimesest Pärsia sissetungist Kreekasse ja Kreeka-Pärsia sõdadest
Toimumisaeg	august/september (Atika kalender) 490 eKr
Toimumiskoht	Maraton, Vana-Kreeka
Tulemus	kreeklaste otsustav võit
Osalised
Ateena; Plataia	Pärsia suurriik
Väejuhid või liidrid
Miltiades; Kallimachos †; Aristeides; Xanthippus; Themistokles; Arimnestos;	Datis; Artaphernes; Hippias;
Jõudude suurus
10 000 ateenlast; 1000 plataialast	25 000 jalaväelast; 1000 ratsaväelast
Kaotused
192 ateenlast; 11 plataialast; (Herodotos)1000–3000 langenut; (kaasaegne hinnang)	6400 langenut; 7 laeva; (Herodotos)4000–5000 langenut; (kaasaegne hinnang)

Maratoni lahing (vanakreeka keeles Μάχη τοῦ Μαραθῶνος; Machē tou Marathōnos) võideldi 490. aastal eKr osana Esimesest Pärsia sissetungist Kreekasse Ateena ja Plataia linnriikide ühendväe ning Pärsia suurriigi armee vahel. Lahing oli kulminatsiooniks Pärsia kuninga Dareios I püüetele allutada Kreeka oma võimu alla, ning lõppes kreeklaste otsustava võiduga arvulises ülekaalus olevate pärslaste vastu, mille tulemusel suruti pärslased 10 aastaks Kreekast välja.

Pärslaste sissetung oli osalt vastuseks ateenlaste rolliga Joonia ülestõusuga, mille käigus Ateena ja Eretria saatsid Joonia linnriikidele appi väesalku pärslaste vastu võitlemiseks. Tollal õnnestus küll vallutada Sardese linn, kuid seejärel pidid kreeklased raskete kaotustega taanduma. Sellest teada saades vandus Dareios, et põletab Ateena ja Eretria maatasa. Herodotose järgi andis ta ühele oma teenritest käsu iga päev enne õhtusööki talle seda kolm korda korrata.

Lahingu ajaks olid Vana-Kreeka tugevaimateks linnriikideks kujunenud Ateena ja Sparta. Kui Joonia ülestõus pärslaste poolt 494. aastal eKr Lade lahingu tulemusena viimaks maha suruti, alustas Dareios plaanide tegemist Kreeka vallutamiseks. 490 eKr saatis ta osa oma mereväest väejuhtide Datise ja Artaphernese juhtumise all üle Egeuse mere ülesandega allutada Küklaadide saarestik ning korraldada karistusrünnakuid Ateena ja Eretria vastu. Jõudes kesksuveks eduka sõjalise kampaania järel välja Euboia saareni, õnnestus pärslastel seal asuv Eretria linnriigi keskus ümber piirata ja vallutada. Seejärel suundus Pärsia vägi Atikasse, maabudes Maratoni linna lähistel. Pärsia laevastiku liikumist jälginud ateenlased, kellega liitus ka väeüksus Plataiast, asusid seepeale blokeerima kahte läbipääsu Maratoni rannikutasandikult sisemaale. Ateenlased saatsid abikutse ka spartalastele, kuid parasjagu Spartas peetava religioosne festivali ettekäändel keeldusid nad ateenlasi aitamast.

Kreeklased valisid lahingukohaks soise ja mägise maastiku, et lahutada üksteisest Pärsia ratsavägi ja jalavägi, kellest enamik olid relvastatud vaid viskerelvade ja vibudega, ning vältida nende koordineeritud manöövreid. Seejärel andis Ateena väejuht Militades käsu rünnakuks. Ta oli eelnevalt märkimisväärselt tugevdanud oma lahingurivi tiibu, et meelitada pärslaste parimad võitlejad ründama nõrgana paistvat tsentrit ning seejärel nad tiibadelt täielikult ümbritseda ja puruks lüüa. Pärsia väes puhkes paanika ja nad asusid korratult põgenema oma laevade suunas, mille käigus suur hulk põgenejaid tapeti. Kaotus Maratoni lahingus märkis Esimese Pärsia sissetungikatse ebaõnnestumist ja järelejäänud Pärsia vägi taandus Väike-Aasiasse. Kaotusest hoolimata asus Dareios koguma uut väge, et Kreekat uuesti rünnata, kuid 486. aastal eKr puhkenud mäss Pärsia kontrollitud Egiptuses lükkas rünnakuplaanid määramata ajaks edasi. Pärast Dareiose surma sai Pärsia troonile ta poeg Xerxes I, kes asus planeerima uut sissetungi Kreekasse, mis viimaks algas 480 aastal eKr.

Maratoni lahing oli oluline pöördepunkt Kreeka-Pärsia sõdades, näidates kreeklastele, et Pärsiat on võimalik alistada. Võib öelda, et hilisem kreeklaste järjestikune sõjaline edu tuleneb just võidust Maratoni all. Samuti näitas võit Maratoni all kreeklastele, et nad suudavad lahinguid võita ka ilma spartalasteta, kellele oldi varem tugevalt toetutud. Kuna järgmise kahe sajandi jooksul kujunes tänu pärsiavastastele võitudele välja Klassikaline Kreeka tsivilisatsioon, mis on tugevalt mõjutanud hilisemat lääne ühiskonda, peetakse Maratoni lahingut üheks Vahemere ja Euroopa ajaloo pöördepunktideks.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Brice 2012, lk 105.

Kirjandus

Brice, Lee L. (2012). Greek Warfare: From the Battle of Marathon to the Conquests of Alexander the Great. ABC-CLIO. ISBN 9781610690706

Välislingid

Maratoni lahing – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[Brice105-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Brice 2012, lk 105.

[1]