Maltesholmi loss

Maltesholmi loss on loss Rootsis Skåne läänis Kristianstadi vallas Kristianstadist 18 km edelas Linderödi oosil (Linderödsåsen).

Praegu on loss vabahärra Palmstierna eraomand. Suurejooneline pargikompleks, mis on üks Skåne kaunimaid, on üldsusele avatud.

Ajalugu muuda

Malte Juel muuda

Keskajal oli mõis osa Vittskövlest, mis kuulus siis Brahe suguvõsale. Hiljem ta eraldus ning hakkas kuuluma Sönnarslöfi külale. Talu päris Anna Ramel ning abiellus 1625 Kristianstadi ülemkonstaabli Malte Jueliga, kelle järgi mõis sai oma praeguse nime. Malte Juel laiendas mõisa, ostes naabermõisatelt maad juurde. Aastal 1635 laskis ta ehitada praeguse lossihoone renessanss-stiilis lossina "Christian IV stiilis". See ehitati tellistest kolmekorruselisena, kahe sakiliste äärtega katuseviiluga ning ühe trepitorniga, millel oli elegantne tipp. Lossi ümbritses lai vallikraav. Loss valmis 1638.

Bygge-Hans muuda

Rikas ja kangekaelne Malte Ramel (suri 1752), kes oli Skåne suurim maavaldaja, laiendas mõisa. Tema poeg Hans Ramel, kelle hüüdnimi oli Bygge-Hans (umbes 'ehitaja Hans'), sest ta pühendas palju aega isa mõisa arendamisele ja luksusehitiste rajamisele, jätkas Maltesholmi laiendamist ning ehitas lossi 1780. aasta (ümberehituste lõpu aasta) stiilis ümber. Ta võttis tornitipu ja trepikoja viilud maha, madaldas lossi ühe korruse võrra ning pani sellele kelpkatuse. Fassaad krohviti ja tõstesild asendati kivisillaga. Tulemuseks oli Rootsi klassitsismi stiilis palee ning renessansslossi meenutab vaid fassaadil olev aastaarv 1638.

Bygge-Hans laskis rajada ka üle lainelise maastiku üles lossi juurde viiva tohutu kivist "Kõrge tee" (Höge väg), mis on 1,3 km pikk, 12...20 m lai ja kuni 6 m kõrge. Teed tuli pidevalt tasandada ning tööd lõppesid alles ligi 50 aastat hiljem. Lossi töölised pidid iga päev ühe kivi tee-ehituseks kaasa võtma. Tööliste hulgas levis ütlus: "Kui härra ei oleks hull, poleks vaestel meestel leiba."

Uued omanikud muuda

Aastal 1800 läks loss Axel Gabriel De la Gardiele, kes oli abielus Christina Gustava Rameliga, ja jäi De la Gardie suguvõsa kätte ligi sajaks aastaks. Siis päris mõisa Palmstierna vabahärrasuguvõsa, kellele see tänini kuulub.

Park muuda

Suurejooneline lossipark on kujundatud 350 aasta jooksul lillede ja tarbetaimedega renessanssaiast 18. sajandi lõpu maastikupargiks, mis on kujundatud lossi juurest väljuva kahe telje ümber. Pargis on klassitsistlikus stiilis aiamaja, mille on projekteerinud Carl Hårleman.

Pargis kasvab Rootsi suurim harilik jugapuu ja tohutu harilik ebatsuuga, mis on üle saja aasta vana, 35 m kõrge ja tüveümbermõõduga 450 cm.