Magnoolia (tango)
"Magnoolia" (vene keeles "Магнолия", sageli ka "Танго Магнолия") on Vene estraadilaulja Aleksandr Vertinski 1931. aastal loodud tangolaul. Bessaraabias, tollase Rumeenia aladel toimunud kontsertreisi ajal kirjutatud palast kujunes Vertinski üks populaarsemaid laule ja üks kõige tuntumaid vene tangosid.
Lüüriline laul kõneleb naisest nimega Yvetta, kes igatseb oma armsamat Singapuris, toonases Briti koloonias. Magnooliad kui eredavärviliste õitega lõunamaised taimed olid 20. sajandi alguse vene kirjanduses kujunenud üheks kauge eksootilise troopika sümboleist. Eksootilisust rõhutavad ka kohati koomilise liialduse varjundiga väljendid nagu "banaanilis-sidrunilises Singapuris" ("В бананово-лимонном Сингапуре").
Plaadistati laul esmakordselt 1932. aastal Briti plaadifirmas Columbia. 1933. aastal järgnes plaadistus Varssavis, firmas Syrena Electro. Hiljem andis Columbia salvestise välja ka USAs, samuti avaldas selle seal mitmel Vertinski kogumikul firma Kismet. Kuna Vertinski veetis suurema osa elust välismaal, naastes Nõukogude Liitu alles 1943. aastal, kus lüürilise meelelaadiga muusika oli pikalt ebasoosingus, ei plaadistatud ka "Magnooliat" NSV Liidus Vertinski eluajal. Küll on seda korduvalt avaldatud postuumsetel kogumikplaatidel, mis ilmusid Venemaal pärast NSV Liidu lagunemist, näiteks "То, что я должен сказать" (1994), "Легенда века" (1999) ja "Чужие города" (2000).
Pala populaarsust illustreeris Vertinski oma mälestustes looga juhtumist, kus keegi tundmatu inglise härrasmees palus tal Pariisis esitada inglase lemmiklaulu, mille nime too paraku ei mäletanud. Viisijupi järgi tundis Vertinski ära oma "Magnoolia" ja esitas selle, nii et inglane jäi ülimalt rahule. Alles järgmisel päeval sai laulja teada, et talle tundmatu härrasmees oli Walesi prints.[1]
Laulu püsivast populaarsusest Venemaal annab tunnistust 2018. aastal korraldatud küsitlus, mille andmeil küsimusele, mida vastaja teab Singapurist, vastati kõige sagedamini värsireaga "Magnooliast"[2]. Vene lauljaist on pala esitanud näiteks Filipp Kirkorov (NTV uusaastasaates), Oleg Menšikov ansambliga 7B ja Oleg Pogudin.
Laulule viitab vene kirjanik Sergei Dovlatov teoses "Soolo Underwoodile": "Valvuri romanss: "Banaanilis-sidrunilises Sõktõvkaris...""[3] "Magnoolia" kõlab Vertinski esituses ka Aleksei Balabanovi filmis "Morfiin" (2008), ehkki selle tegevus toimub 1917–1918, umbes 14 aastat enne laulu kirjutamist.
Eesti keeles on "Magnooliast" teinud tõlkelise uusversiooni luuletaja Indrek Hirv, kes esitas selle pealkirja all "Tango Magnoolia" ka oma samanimelisel tangoplaadil (2014)[4][5]. Hirve tõlge sündis algselt lavastuse "Viimane tango 1944 — Pallase lõpp" tarbeks[6].
ViitedRedigeeri
- ↑ Иван Толстой "Вертинский" Радио Свобода/Internet Archive
- ↑ Julia Sherstyuk-Viswanathan "Food for the Soul and Stomach", Rmt "ASEAN-Russia: Foundations and Future Prospects", Singapore: Institute of Southeast Asian Studies, 2012, lk 291
- ↑ Сергей Довлатов Соло на ундервуде
- ↑ Raimu Hanson "Poeet laulis lapsepõlve plaadile" Postimees, 11. oktoober 2014
- ↑ Mihkel Truman "Arvustus: Indrek Hirv laulab tangot" ERR, 17.12.2014
- ↑ Riina Mägi "Kultuuri tukse Peipsi veerel" Vooremaa, 12.08.2014