Arheoloogide andmetel olid kanad olemas juba viikingiajal nt. Pöide ja Valjala maalinnades.

Eestis on leitud (2016) järgmised populatsioonid: Vormsi, Lalli, Liivi, Keedika, Ähijärve, Lõo ja Reola lähedal. Eesti maakana ei ole eraldi tõug, vaid populatsioon.

Maakana on hästi kohanenud siinsete loodusoludega.

Maakana on teistest kanadest väiksem. Tugev ja jõuline (aretamata) kere, pigem on ta kompaktsem, ümmargusem. Maakanal on suur värvivariatsioon. Sulestikus on musta, pruuni, valget, punast, halli ning kõikide nende värvuste kombinatsioone ja varjundeid. Osa kanu ehib pärlimuster, osal erineb krae värvus kere põhivärvist. Ka sabasulgede värv erineb põhivärvusest. Maakanal on hallid või kahvatukollased jalad. Kukel on pikad kannused.