Maakana
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) |
Eesti maakana on Eesti loodusoludega kohastunud aretamata põliskana.
Arheoloogide andmetel kasvatati Eestis kanu juba tõenäoliselt 2. või 1. sajandil eKr.
Alates 19. sajandi lõpust hakkasid erinevad kultuurtõud maakana välja tõrjuma. 1930-ndateks oli maakana säilinud vaid saartel ning eraldatud maakohtades.
Ehkki kultuurtõugudega segunemata maakana pole tänapäevaks säilinud, siis on säilitamisele võetud siiski mitmeid populatsioone, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on maakanade järglastega. 2022. aasta seisuga on Eestis säilitamisele võetud Vormsi, Liivi, Keedika, Lõo populatsioonid.
Maakana on teistest kanadest väiksem. Tal on tugev ja jõuline (aretamata) kere ning ta on pigem kompaktsem, ümmargusem. Maakanal on suur värvivariatsioon. Sulestikus on musta, pruuni, valget, punast, halli ning kõikide nende värvuste kombinatsioone ja varjundeid. Osa kanu ehib pärlimuster, osal erineb krae värvus kere põhivärvist. Ka sabasulgede värv erineb põhivärvusest. Eesti maakanal on hallid, kahvatukollased, mustad, sinakad või valkjad jalad. Kukel on pikad kannused.
Eesti Maakana Selts loodi 30.11.2021