MS-DOS

MS-DOS (Microsoft Disk Operating System) on Microsofti loodud ketta- ja failihaldussüsteem (operatsioonisüsteem).

See oli 1980. aastatel personaalarvutite kasutusel olnud operatsioonisüsteemidest levinuim. Kuid kuna MS-DOS asendamine Windowsi opsüsteemiga on toimunud järk-järgult, on suutnud Microsoft siiani suuresti alles hoida ka oma kättevõidetud turuosa personaalarvutite turul.

Ajalugu

Microsofti MS-DOS ja selle eelkäija 86-DOS, algus oli paljuski inspireeritud Digital Researchi toodetud operatsioonisüsteemist CP/M (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ja Intel 8080 protsessoritel põhinevatel arvutitel.

1980. aastal tutvustas IBM avalikkusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit, ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendus Microsofti juhi Bill Gatesiga. IBM saadeti Digital Researchi, kus pärast esialgseid läbirääkimisi CP/M kasutamiseks kõnelused katkesid sest, kui Digital Researchi asutaja Gary Kildall soovis raha iga müüdud eksemplari pealt, soovis IBM litsentsi osta vaid ühekordselt, ning müüa seda ka nime "PC-DOS" all. Pärast eitavat vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates omakorda pöördus firma Seattle Computer Products poole, kus tegutsev programmeerija Tim Paterson oli loonud variandi CP/M-80 sisekasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimi oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), kuid muudeti 86-DOS-iks pärast tema kommertsiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50 000 dollari eest 86-DOS-i ära, ning sellest sai MS-DOS, mille Microsoft ka 1981. aastal turule tõi.

Microsoft litsentsis oma toodet ka mitmetele arvuti tootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba MS-DOS-iga varustatult, vahel ka tootjate oma nimede all. Hiljem kasutati ka juba Microsofti tootenime MS-DOS, vaid IBM jätkas oma IBM PC-de tarvis, MS-DOS-ist oma versiooni PC-DOS-i loomist.

Digital Research, saades teada, et IBM müüb CP/M-iga sarnast toodet (kasutati ju ka sama nime, mida oli lubatud kasutada CP/M-i puhulgi), ähvardas kohtusse pöörduda. IBM sõlmis seepeale kokkuleppe, et PC klientidel on valida, kas kaasa tuleb PC-DOS või CP/M-86 Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaaegu 200 dollarit rohkem kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M-i turuosa vähenes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said müüduimaks operatsioonisüsteemiks PC-arvutites ja PC-ga ühilduvates arvutites.

Digital Research üritas CP/M-86 turu osa küll uuesti tagasi võita – esialgu DOS Plusiga ja hiljem DR-DOS-iga (mõlemad on ühilduvad nii DOS-i kui ka CP/M-86-ga), kuid erilise eduta. Digital Researchi ostis lõpuks ära Novell ja DR-DOS-ist sai Novell DOS 7.

MS-DOS-i järeltulijateks said Microsoft Windows ja IBM-i OS/2. Kuid Microsoftil ja IBM-il tekkis aga rida lahkarvamusi, mille peale lahknes ka DOS-i arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi, Windows 95 ja Windows 98 raporteerivad DOS-i versiooniks 7.x, Windows ME raporteerib DOS API versiooniks 8.00, kuigi DOSi selles enam eraldi käivitada ei saa.

PC-DOS-i viimane versioon oli 1998. aastal PC-DOS 2000. Microsoft lõpetas DOS-i arendamise aastal 2000 ning 8. versiooninumber jäi MS-DOS-i viimaseks.