MP 40 (Maschinenpistole) on 9 mm püstolkuulipilduja, mis töötati välja Saksamaal ettevõttes ERMA ning mida toodeti aastatel 1940 kuni 1944. Mp40 oli relvastuses Wehrmachtis ja Teises maailmasõjas teljeriikides.

MP 40 klapitava relvalaega.

MP40-ga relvastati peamiselt langevarjurid ja tankimeeskonnad. Neid relvi jagati enamasti ohvitseridele ja allohvitseridele, aga ka ründeallüksuste sõduritele. MP 40-t on kirjeldatud kui suhteliselt väikese tulekiiruse ja vähese tagasilöögiga (hea omadus) püstolkuulipildujat.

MP 40 on välja arendatud MP 38-st, viimase peamisteks puudusteks olid tootmisprotsessi keerukus ja kallidus. MP 38 töötas motoriseeritud üksuste jaoks välja Heinrich Vollmer 1938. aastal. Püstolkuulipildujale võeti palju elemente üle ka MP 18-st ja MP 28-st. Kuna MP40 masstootmiseks kasutati lihtsamat ja odavamat tootmisprotsessi, detailide lehtmetallist stantsimise meetodit, oli relv palju soodsama hinnaga ja väiksema toormaterjali kuluga [1], sellega oli ka lihtsam ümber käia kui varasemate eelkäijatega. Nimelt oli MP40-t väga kerge lahti võtta ja kokku panna.

Paljud MP40 konstruktsioonivead parandati 1939. aasta Poola invasiooni ajal. MP 40 juures kasutati detailide tootmisel metalltoorikust freesimise asemel laialdaselt stantsimist ja keevitamist. Kokku toodeti MP 40 sõja jooksul kuni miljon eksemplari, enamus sellest tehases Erfurter Maschinefabrik Geipel GmbH (ERMA).

Liitlased nimetasid püstolkuulipildujat Schmeisseriks, kuna pidasid relva konstruktoriks Hugo Schmeisserit. Tegelikult omas Schmeisser ainult MP 40 salve patenti. Schmeisser konstrueeris MP 41, millel oli erinevalt MP 40-st puust kaba ja mis sarnanes vägagi MP 28 relvalaega. MP 41 ei saanud aga kunagi Saksa sõjaväe põhirelvaks, küll kasutasid seda mõned SS üksused ja palju eksemplare müüdi Saksamaa liitlasele Rumeeniale.

Tehnilised andmedRedigeeri

  • Tüüp: täisautomaatne, vabalukuga
  • Kaliiber: 9 mm
  • Kaal: 3,7 kg (salveta)
  • Salv: 32 padrunit
  • Kadents: 500 lasku/minutis
  • Kuuli algkiirus: 380 m/s

Konstruktor: Heinrich Vollmer

ViitedRedigeeri