Märtsiküüditamine Võrumaal
Märtsiküüditamine Võrumaal oli Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt läbi viidud massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Võrumaal.
1949. aasta märtsis Võrumaalt küüditatutest oli kõige vanem Kõlleste vallast Karaski külast pärit 1858. aastal sündinud Minna Jaani tütar Rosma, kes oli küüditamise 91-aastane. Kõige vanem küüditatud mees oli Urvaste vallast Kultse talust pärit 1859. aastal sündinud Jaan Everti poeg Parts, kes oli 90-aastane.[1]
Võru maakonnas pääses 1577 küüditatute nimekirjas olnust 514 ehk 32,59%. 14. aprillil 1949 andis Eesti NSV siseminister kindralmajor Aleksander Resev välja käskkirja, milles olid toodud "eriülesande täitmisel eriti silmapaistnud" nimed. Võrumaalt olid nendeks leitnant Alfred Käär Augusti p. ja nooremleitnant Heino Oja Jaani p. ning Ivan Malinin Olegi p.[2]
1949. aasta märtsis 1739 Võrumaalt küüditatust, 85 pärast vangistusest vabanemist pere asumiskohta saadetust, 11 vabatahtlikult perele Siberisse järele sõitnust ja 92 Siberis sündinust ei jõudnud kodumaale 279 inimest.[3]
Operatsiooni tulemustest muuda
„Täiesti salajane
ENSV SISEMINISTRILE
KINDRALMAJOR SM. RESEVILE
ETTEKANNE
Võru maakonna kulakliku elemendi ja bandiitide abistajate väljasaatmise teostamise tulemustest 25.-29. märtsil 1949. a.
RJM organite poolt kulakliku ja bandiitliku elemendi väljasaatmiseks teostatavate aktsioonide tagamiseks on SM Võrumaa osakond teinud järgmist:
1. Operatiivnõupidamisel RJM maakondlikus osakonnas 24. III 1949 koostati plaan RJM, SM ning partei- ja nõukogude aktiivi ühiseks tegutsemiseks. SM maakondlik osakond pidas kogu operatsiooni teostamise aja vältel regulaarset sidet nõukogude ja parteiorganitega.
2. Operatsiooni teostamiseks eraldati SM maakondlikust osakonnast:
a) grupi vanemateks 12 operatiivtöötajat,
b) gruppide tõlkideks 4 operatiivtöötajat,
c) autokolonnide vanemateks 4 militsionääri,
d) kõik 26 piirkonnavolinikku ja SM valdadevaheliste jaoskondade 6 operatiivtöötajat lülitati operatsiooni ajaks valdade operatiivgruppide koosseisu.Peale selle:
a) kaasati autotranspordi reguleerimiseks Võru linnas kaks ühiskondlikku autoinspektorit,
b) patrullimise ning valla täitevkomiteede, maakonna täitevkomitee ja partei maakonnakomitee hoonete kaitse tugevdamiseks kaasati kõik brigaadmiilitsad.
3. Operatsiooni teostamise ajaks viidi SM maakondliku osakonna ning Riigipanka valvava ametkondliku miilitsa isikkoosseis üle kasarmuolukorda.
4. Alates kella 22.00-st 24. märtsil 1949 suurendati patrulle Võru linnas kuni 5 paarisgrupini.
5. 24. märtsil 1949 kell 22.00 kogus SM maakondlik osakond Sõjakomissariaadi poolt autojuhtide ja liiklusvahendite arvelevõtmise ettekäändel kokku 62 autot (Sõjakomissariaadi õue) kohaliku autotranspordi operatsioonist osavõtu tagamiseks.
6. Kuni kella 5.00-ni 25. märtsil 1949 võeti Veriora ja Võru raudteejaamas vastu ešelonid ümberasustatavate vastuvõtuks, samaks ajaks olid kohal komandod inimeste vastuvõtmiseks vagunitesse.
7. Väljasaatmisoperatsioon algas 25. märtsil 1949 kell 5.30 ning selle tulemusena oli 29. märtsil 1949 kell 12.00 väljasaatmisele kuuluvast 720 perekonnast (kokku 2100 inimest) saadetud välja 655 perekonda (kokku 1727 immest), kellest 26. märtsil 1949 kell 24.00 saadeti ešeloniga Võru jaamast 57 vagunit 442 perekonna ja 1168 inimesega, 27.märtsil 1949 kell 15.40 ešeloniga Veriora jaamast 47 vagunit 152 perekonna ja 480 inimesega (47 vagunist saabus 20 vagunit ümberasujatega Jõgeva jaamast 27. märtsil 1949 kell 6.45, kokku 207 perekonna ja 460 inimesega) ja 29. märtsil 1949 kell 4.00 hommikul saadeti ära viimase ešeloni 8 vagunis 61 perekonda 148 inimesega.
Sel moel jäi väljasaatmisele kuulujaist välja saatmata 65 perekonda 373 inimesega nende väljasaatmisest kõrvalehoidmise tõttu, nende otsimine ja kinnivõtmine jätkub.
Üheks väljasaatmata jäänute nii suure hulga põhjuseks on see, et kulakute ja bandiitide abistajate nimekirjad olid koostatud ammu enne operatsiooni ning operatsiooni ajaks olid toimunud suured muutused nende elukohtade osas.
8. Väljasaatmise eest rettu läinud isikute kindlakstegemiseks korraldas SM Võrumaa osakond RJM ja nõukogude ning parteiorganitega kooskõlastatult passirežiimi kontrollimise ettekäändel ööl vastu 27. märtsi 1949 Võru linnas täieliku kontrolli. Sellest operatsioonist võttis osa 43 miilitsatöötajat. Kontrollimise tulemusena tehti kindlaks 55 neil päevil maalt tulnud kahtlast isikut, kellest 7 anti üle RJM-ile kui väljasaatmisele kuuluvad.
9. Operatsiooni teostamise ajal olid järgmised vahejuhtumid:
a) Kaks-kolm päeva enne kulakliku ja bandiitliku elemendi väljasaatmise operatsiooni teostamist olid tundmatud isikud levitanud Võru linnas öisel ajal telefonipostide ja plankude külge kinnitatud 5 nõukogudevastase iseloomuga lendlehte allkirjaga "Noorte Kuperjanovlaste Peastaap", mis kutsusid üles relvastatud vastupanule. Pärast tugevdatud patrullide saatmist linna rohkem lendlehti ei avastatud. Kõik äravõetud lendlehed on üle antud RJM maakondlikule osakonnale.
b) 25. märtsil 1949, kui saadeti välja 63-aastast kulakut Liida Müürseppa Lasva vallast, võttis viimane sisse strühniini ja mürgitas enda.
c) 26. märtsil 1949 toimus kahe kilomeetri kaugusel Võru linnast Tartu maanteel liiga suure sõidukiiruse tõttu (50-60 km/h) kurvil avarii autoga ZIS-150 nr. B-7 93-39, mida juhtis sõjaväeosa 43055 autojuht V. F. Grašin Avariis sai vigastada 10 ümberasujat ning üks neist, 74-aastane Paul Lukats, sai surma. Juurdlust teostab sõjaväeprokuratuur.
d) 25. märtsil 1949 haavas end juhusliku lasuga taskurelvast õlga Lepistu valla Rahvakaitse rühmaülem Lees, 27 aastat vana.
e) Ka. 28. märtsil teostas Varstu vallas asunud RJM operatiivgrupp saadud andmete alusel operatsiooni nelja punkris asunud bandiidi kinnivõtmiseks, kellest üks tapeti ja ülejäänud põgenesid. Tapetud bandiidi isikut tehakse kindlaks. Relvastatud ja kriminaalkuritegelikke toiminguid operatsiooni ajal ei ilmnenud.
10. Kõiki valdadesse sõitnud nõukogude ja partei aktiviste instrueeris SM maakondlik osakond partei maakonnakomitee kaudu ja hoiatas neid pärast kulakute ning bandiitide abistajate väljasaatmist mahajäänud vara, kariloomade, vilja jne. säilitamise eest. Riisumisjuhtumeid pole kindlaks tehtud.
11. Maakondliku osakonna isikkoosseis võttis kõigist teostatud aktsioonidest osa aktiivselt. Negatiivseid tegusid, ütlusi ega distsipliini rikkumisi isikkoosseisu poolt ei olnud.ENSV SM Võrumaa osakonna ülem kapten (allkiri)/Soonda/
ENSV SM volinik Miilitsavalitsuse Kriminaaljälituse Osakonna 4. jaoskonna ülem vanemleitnant (allkiri) /Novikov/ 29. märtsil 1949. a. “– Allikas: ERAF, SM, f 17/1, n 1, s 139 lk 249-251; Ajakiri "Akadeemia" nr 11/1999 lk 2417–2420
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Hans Sissas, Meenutused. IV osa (Võru: Võru Täht, 2000), lk 258.
- ↑ "KÜÜDITAMISED RÕUGE VALLAS". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. september 2016. Vaadatud 22. augustil 2012.
- ↑ Sissas, Meenutused. IV osa, lk 259.
Kirjandus muuda
- Hans Sissas, Meenutused. I osa (Võru: Võru Täht, 1996).
- Hans Sissas, Meenutused. III osa (Võru: Võru Täht, 1998).
- Hans Sissas, Meenutused. IV osa (Võru: Võru Täht, 2000), ISBN 9985780205.
- Hans Sissas, Meenutused. V osa (Võru: Võru Täht, 2001), ISBN 9985780213.