Kulak (vene keeles кулак 'rusikas') on pejoratiiv, mida Nõukogude Liidu poliitilises sõnavaras kasutati inimeste kohta, kes oli kuulutatud rahvavaenlasteks, sest nad olid rikkamad kui teised. Algselt tähendas see sõna iseseisvaid Venemaa põllumehi, kellel olid suured talud ja kes kasutasid palgatööjõudu ja olid maa eraomandust eitava nõukogude võimu vastased.[viide?]

Kui Nõukogude Liidus hakati põllumajandust kollektiviseerima, siis kulakud otsustati ära saata GULAGi töölaagritesse. 1930-1931 saadeti sinna NSV Liidust umbes 1 803 390 inimest. Eesti kulakute küüditamine toimus märtsiküüditamise ajal.[viide?]

"Kulaklus" Eestis

muuda

"Kulaklike" majapidamiste mõiste oli määratletud Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega "Talumajapidamiste maksustamise kohta Eesti NSVs" 1947. aastast , mille järgi "kulaklikeks" majapidamisteks loeti need, mis Saksa okupatsiooni ajal või ka pärast seda [viide?]

  • 1) kasutasid alaliselt palgatöölisi või rakendasid süstemaatiliselt palgatööliste tööjõudu põllumajanduses või töönduses, välja arvatud ühe abitöölise palkamine sepatöönduses ning lookade ja rataste valmistamisel;
  • 2) kasutasid süstemaatiliselt teiste talupoegade tööd neile võlaorjuslikel tingimustel antud loomade, seemnete, produktide või põllumajanduslike masinate eest tööga tasumise näol või said süstemaatiliselt raha- või naturaaltasu põllumajanduslike masinate kasutamisest teistes majapidamistes;
  • 3) said süstemaatilist tulu jahuveskitest, villakraasimise ja -ketramise veskitest, saeveskitest ja teistest ettevõtetest või nende rendile andmisest;
  • 4) said tulu maa varjatud rentimisest võlaorjuslikel tingimustel ja
  • 5) tegelesid kauplemise, liigkasuvõtmisega või ülesostuga edasimüümise eesmärgil.[viide?]

Neile tunnustele vastavate „kulaklike” majapidamiste nimekirjad koostati igal aastal valdade täitevkomiteedes.[viide?]

Vaata ka

muuda